Minikunst: 25 võimalust mõelda väikselt

Posted on 27/12/2010

0


Kuidas luua asju, mille valmistamiseks kulub minimaalselt materjali?

Üks võimalus on teha asjad ise väga väikesed!!!

Iga alljärgnev teema on mingit pidi seotud keskkonnaga, kuid kõige rohkem sunnib see meid koondama oma mõtlemist ja fantaasiat detailidesse ja väikestesse objektidesse, näidates, et kunst võib peituda ka milleski väga tillukeses ning alati ei nõua see suuri ressursse ja pikki töötunde.

Esimene. Miniatuurne kunst – see võib tähendada „päkapikumõõdulist“ maailma, kus tavalised asjad on väikesed nagu nukumajas.

Teine – Ent sama hästi võib tegu olla ka tuntud kunstiteoste imetillukeste, luubi all vaadeldavate versioonidega. Kuidas saaks teha miniatuurse Milo Veenuse? Vabadussamba (selle eesti oma)? Või näiteks imetilluke, ent ülitäpne versioon Külmetava kunstniku portreest?

Kolmas – Disainida pisikesi, ent väga vajalikke asju, mida me igapäevaelus pidevalt ja märkamatult kasutame – nt kirjaklambrid, nööbid, trukid, joogikõrred, päeviku-võtmed, knopkad, sõrmused, igasugu vidinad, mis muudavad lihtsamaks pakendite avamise, korgid, nupud jmt. Millise vajaliku vidina sina välja mõtled?

Neljas – luua ruumimudeleid omaenda koolist või toast. Kuidas viia kõik, mis on sinu ümber, võrdselt väiksemasse mõõtkavasse? Milliseid materjale kasutada, et kopeerida tegelikkust nii imetillukeses formaadis?

Viies – disainida riided lepatriinule, sajajalgsele või liblikale

Kuues – imepeente mustrite kujundamine ja esemete kaunistamine nendega.

Seitsmes – koosta nimekiri kõigist objektidest, mis saavad olla 1 x 1 x 1 cm suuruse kuubiku põhiehitusega. Lihtsaim näide – täring. Loo omalt poolt täiesti uus objekt, mille aluseks on taoline kuubik.

Kaheksa – sõrmeküünte disainimine.

Üheksa – kujundada arvutis omaenda öko-logo

Kümme – rinnamärkide kujundamine mingi idee toetuseks

Üksteist – oma nimetähtede kujundamine (monogramm)

Kaksteist – sinu isiklik punktiirjoon! Kas kasutad tärne, riste, tähti, spiraale – lase fantaasial lennata ja kujunda 10 erinevat punktiirjoont. Mida te nendega kaunistaks, kinnitaks, tähistaks, augustaks, jooniks või jaotaks?

Kolmteist – kogutakse kokku erinevad pisiesemed, igaühe koolikotist midagi, mida ta otseselt ei vaja. Siis tõmmatakse pimeloosi ja kaunistatakse või disainitakse ümber ese, mis kellelegi satub.

Neliteist – võtke 1 ruudulise vihiku leht. Alustades suvalisest ruudust, hakkab üks õpilastest joonistama mustrit. Paberileht liigub käest kätte ning igaüks värvib mingis suunas 1 ruudu (ei pea olema kõrvuti ega diagonaalis nurkapidi koos, vaid võib asetseda ka teistest kaugemal). Kuid lõpuks peavad kõik värvitud ruudud saama ühendatud kujundiks! Kas see õnnestub ühe ringiga või peab paberileht veel käest-kätte käima?

Viisteist – paberist voltimine minvariandis. Kui peenelt suudad voltida lindu või laeva? Millist paberit või muud materjali peaks kasutama, et nii pisikest objekti voltida?

Kuusteist – kunstiseemned. Kõik ju algab seemnest. Millest aga hakkavad idanema ideed, millest saavad kunstiteosed? Milline võiks välja näha skulptuuri seeme? Või Portree oma? Või hoopis uhke käekoti või kingapaari, või kauni maja seeme? Tehke installatsioon, istutades oma kunstiteose seemne väikesesse läbipaistvasse anumasse (degusteerimisklaas, vitamiinipurk vmt). Seeme ei pruugi meenutada oma tulevast „saadust“. Kasutage ka ehtsaid lille- ja viljaseemneid. Võite teose seemne välja lõigata pudelikorgist, uuristada kasvõi seebitükki või kasutada mõnd sümboolset vidinat, nt. jupiks kulunud pliiatsit suure joonistuse „seemnena“ või kivikest, tammetõru, krussi keeratud traadijuppi, paberkuulikest või värvikänkrat.

Seitseteist. Pisipakendid! Kujundage nt. kommipaber või tikutoos.

Kaheksateist: kujutage midagi imetillukest või silmale reaalses elus nähtamatut pildiliselt (viirused, bakterid, aatomid, valguskiired,

Üheksateist: liivateradest pildid / mandalad budistlike munakde eeskujul. Liivaterakunst nõuab ülimat kannatlikkust ja võtab palju aega. Seepärast on hea, kui ka teos ise on tilluke, siis saab selle ühe tunniga valmis. Kasutage eri värvi liiva (laske värvitud liival enne täielikult kuivada), asetades seda pindile suure nõela otsa, vana pastaka või pintsettide abil. Vt. http://www.artnetwork.com/Mandala/

Kakskümmend: millistest tillukestest detailidest saab veel mosaiikpilti kokku panna? Nt soome kunstnik …. On koostanud suure teose värvilistest nööpnõeltest, torgates neid vahtplasti sisse. Kas väikese mosaiigi saaks teha ka nt. linaseemnetest, rukkiteradest jne? leia oma materjal!

Kakskümmend üks: kirjatähtedest kunst. Kujunda arvutis kirjavahemärke ja tähti kasutades pildike oma lemmikesemest!

Kakskümmend kaks:  Miniatuurne raamat! Spikreid oled kirjutanud? Ei ole? Hmmm…. Kas imepeene salakirja või lausa raamatukese tegemine oleks sulle sel juhul raske? Käkitegu? Järelikult ikka oled spikreid kirjutanud…

Kakskümmend kolm: isetehtud kindersurprise!!! Mõtle välja mingi vahva mänguasi, mis mahuks üllatusmuna suurusse kapslisse. Olgu selleks loom, nukk, auto või osa puslest, täring, mängunupp või isegi imeõhukesel paberil lauamäng. Milline on aga üllatusmuna kapsel? Kas selle saaks teha kastanimuna kestast, pabermassist, villast, heinast, vitstest, puukoorest, laastudest, vanast plastikrihmast, joogipudelist või seebikarbist? Või ehk piparkoogist?

Kakskümmend neli: isetehtud pärlid. Millest ja kuidas teha pärleid, mida saab kasutada ehetes või millega kaunistada esemeid?

Kakskümmend viis: kuidas pannakse laevu pudelisse – ja miks seda üldse teha??? Kui võimalik, külastage mõnd inimest, kes sellise harrastusega tegeleb või vaadake väljapanekuid-muuseume, kus leidub laevadega pudeleid.