vaid üks mõte

Posted on 27/02/2011

0


Lapsed peavad saama liikuda. Selle kaudu toimub maailma avastamine – ka kunstiõpetuses. Aga mis kuulub mõiste liikumine alla? Plaju asju. muuhulgas on ka millegi puudutamine liikumine. Kallistamine on liikumine. Pöörlemine. Asendi muutmine maapinna suhtes (tahtlikult või tahtmatult :-()) näiteks murupinnal veeremine. Väga, väga mõnus. Jala välja tõmbamine soost või liivast. Lurts. Ka tegevusega kaasnev heli on “liikumine”, võrreldes mornis vaikuses töötamisega. Heli paneb meid liigutama ka päriselt. Liikumine võib samahästi olla seotud negatiivse kui positiivse kogemusega. Keskkond üllatab, jahmatab, varitseb meid. Küürutamine koolimaja nurga taga, karjudes minema jooksmine, kõik mängu elemendid on liikumine, mida saab väga hästi liita ka kunsti, eriti keskkonnakunstiga. täiesti lubatud on ka nina nokkimine. Keskkonnaõpe missugune. kus sa paned selle tati? pühid laua alla? Aga keeraks laua ümber ja vaataks õige mis maalingud sinna jäänud on…. naljakas ja õpetlik.

naer on ka liikumine. see liigutab kogu keha. huumor ja mäng panevad liikuma ja selle kaudu muutuvad keskkonnateemad, keskkonnas tegutsemine põnevamaks ja loomulikumaks. see on meie liikumise ja füüsilise toimimise keskkond ja vallapäästja. liikumine ruumis kujundab meie suhte maailmaga. silmad suureks, kõrvad kikki, suru käsi tugevalt vastu puukoort, kuni käsi võtab koore mustri omaks. liiguta materjale, kaeva, sega, kraabi, torka, kuhja, vormi. kunstilise tegevusega peaks kaasnema võimalikult palju liikumist.

muidugi ei ole mina ise nii tark. See on raamatust Taide kasvattaa. välja antud 1998.

Sildistatud: