55 eriti trendikat taaskasutusmaterjali

Posted on 06/05/2011

0


(ei ole hierarhilises järjekorras, aga võite koostada oma Top 10)
1. Vanaemadeaegsed ehted, vanad pärlid, prossid, kõrvarõngad, sõrmused jne
2. Koomiksiajakirjad, ajalehekoomiksid. Las lapsed koguvad nädala aja jooksul ja siis tehakse neist kooli keskkonnapäeval mingis töötoas rinnamärke või kiletatakse eheteks.
3. Vanadest rattalukkudest saab imelise kaelakee-alus
4. Pudelikorgid – nii plastik kui metallkorgid sobivad hästi prossialusteks, mitmesugustek mosaiikideks, mänguasjade detailideks
5. Tühjad topsid ja purgid – neid saab kasutada sellistena värvipulbrite ja pliiatsite- pintslite säilitamiseks. Kõige targem oleks lasta õpilastel endil leiutada viise purge-topsikuid muuta ja vormida nii, et neist saaks täiesti uus kasulik objekt. Hea võimalus kasutada purke topsikuid ja karbikesi on ka linnamudelite ehitamine ja erineva kuju ning kõrgusega hoonete tähistamiseks kasutamine
6. Arvutidetailid ja muud masinate –seadmete sisemusest pärit põnevad jubinad. Neid on niisamagi põnev vaadata ja uurida. Lapsi tõmbab tundmatute esemete poole nagu magnetiga. Eriti kui tundub et õieti ei tohiks neid katsudagi.
7. Igasugused kettakujulised detailid, hammasrattad, kõik mida saab panna pöörlema olgu või pulga otsa.
8. Nukkude pead.
9. Värviline traat, juhtmed või muu elastne materjal, mida annab keerata, põimida ja painutada
10. Pandlad, kinnised, haagid, mille külge saab disainida uue vöö, traksid või midagi sootuks omanäolist
11. Šampoonipudelid ja pumbaga pisimahutid.
12. Kohvipakid
13. Igasugune materjal, mida on võimalik ribastada ja seejärel põimida vastupidavaks struktuuriks ning valmistada nõnda näiteks kotte, aga miks mitte omatehtud jalanõusid. Tugev plastik, kumm, vilt, vanade seljakottide, telkide, katete materjal
14. Alumiiniumpurgid
15. Vanade hambaharjade otsad, millest saab teha tillukesi mänguloom i.
16. Nii suured pappkastid kui suudate kusagilt hankida, et mängida kooliaulas arhitektuurimänge veidi suuremas mõõtkavas, või lõigata välja elusuuruses figuure, või ehitada papist veoauto. Kuigi enamik asutusi ei anna hea meelega suuri pakendeid ära, kuna neid läheb neil endil vaja.
17. Igasugune korkmaterjal nt. ehituspoodide näidiste hulgas või muu selline, kuhu saab objekte torgata, kinnitada liita. Kulub ära arhitektuurimakettides
18. Vanad pastakasüdamikud
19. Rannalt korjatud klaas. Päris ehtne, mitte Tiimaris müüdav
20. Ajupuit
21. Igasugu trükitud, võimalikult värviline kraam (vanapaber), mida kasutada üleköeepimiseks, katmiseks, efekti andmiseks. Trükipüildid lähvad õpilastele väga peale. Mida värvilisem seda parem. Vanapaberiks seda nagunii ei võeta ja ümber töödelda on nii värvilist paberit pigem keskkonnakahjulik kui säästev
22. Peeglikillud. Jälgida ohutust.
23. Mutrid kruvid kõverad naelad. Mis tööõpetuses loetakse rikutuks, sellest saab kunstitunnis midagi ilusat teha. Näiteks pressida savile jäljendeid, koostada ehteid jne
24. Vana autoratta sisekumm, kui selliseid veel kusagil leidub. Sellest on võimalik lõigata imehea trükišabloon.
25. Tüütu suveniiririsu, mida on alati liiga palju: igasugu kujukesed, veidrad küünlaalused, seinakaunistused. Mida kitšim seda parem.
26. Suured reklaamplakatid ja bännerid
27. Tühjad tikutopsid. Neist saab teha mudelautosid, doominoid (vt nt)
28. Needid pärlid kristallid, mida saab kleepida ja millest mustreid moodustada
29. Igasugused pinnad, mille sisse pisut teravama esemega annab kraapida, lõigata, uuristada pilte, millega hiljem teha nt monotüüpiat
30. Vanad maakaartid, skeemid
31. Vanad mängukaartid
32. Nööbid, trukid
33. Vanade puslede tükid, kust osa puudu ja mida seetõttu mõttetu kokku panna.
34. Kasutatud ja pestud ühekordsed lusikad, kahvlid jmt. Neist saab teha kasvõi lühtri. Miks aga ka mitte kleidi moeshow jaoks? Dekoratsioonid taaskasutusfestivalile?
35. Leivakotiklambrid. Kui need omavahel pinnaks liita, mida siis teha saab?
36. Materjalid, mida kasutada vahelduseks paberi asemel joonistamiseks. Kunstnahk, puukoor või seinakattejäägid vmt
37. Suured hulgilao konservipurgid. Pole aimugi. Aga kõigile lastele meeldivad suured mahutid. Küll nemad juba midagi välja mõtlevad.
38. Suled.
39. Vanad päeikeseprillid
40. Kõik millesse saab valada kas silikooni, kipsi, savi või teha kasvõi šokolaadiskulptuure. Vanad plastmassmänguasjad, erikujuga seebikarbid, kommikarbisisud jne.
41. Eelmine punkt, ent vastupidi: mitte õõnsad, vaid reljeefsed esemed, millega saab savipinna sisse mingeid kujundeid vajutada või mille peale saab materjali valada ja nõnda vormi tekitada, kuhu omakorda midagi valada jne. Selleks võib olla kasvõi vana kinga nina. Või hoopis vana pilanina…
42. Igasugune ümberriietumismängudeks vajalik aksessuaaria. Nt materjalid millest saaks teha vuntse, valehabemeid, parukaid; sukad, lipsud, erilised vööd ja peakatted, pitsid, kindad, eriti pikad ja triiublised sallid vmt
43. Torujupid, plastrõngad, kanga ja kilematerjali alused, papptorud
44. Vanad hiirematid.
45. Kõikvõimalik püstkarvaline vaibajääk, eriti võimalikult kirgas roheline – arhitektuurimakettide murukatte markeerimiseks.
46. Vanad kassetid, videod
47. Kummipaelad.
48. Kuldsed ja hõbedased šokolaadipaberid
49. Ketid, peened ja jämedamad
50. Vanad legodetailid
51. Kindlateemalised ajaleheväljalõiked, trükipildid. Nt linnud karud vmt
52. Tabletiümbrised, tühjad
53. Kommipaberid
54. Restid ja võred, millele on võimalik kinnitada erinevaid objekte, luua kompositsioone. Või millega saab sõeluda, hõõruda või struktuuri tekitada
55. Tühjad klaaspudelid savirullideks.
Tasuks mõelda, kas teatud eriliste objektide hulgalise kogumise eest saavad inimesed taaskasutusmaterjalide keskuselt ka mingit kompensatsiooni ja kui, kas siis koolide jaoks on need materjalid samuti tasulised. Kuid see on juba organisatsiooni enda otsustada.

Väga paljusid neist esemetest ja materjalidest saab ilmselt kasutada ka savitunnis, ent vaadake siis, et te neid ahju pannes savi külge ei unusta. Ahjud on väga tundlikud ja valivad hoolega, mida söövad.

Posted in: magistritöö