Loodusmaterjalid kunsti käsutuses, ökokunst

Posted on 06/05/2011

0


Kunst looduslikest materjalidest.

Öeldes “loodusmaterjal” ja vastandades seda “muule materjalile” tekib otsekohe küsimus: millised materjalid üldse pole looduslikku päritolu? Ükski materjal, mida inimene kasutab, ei teki tühjusest. Kui me tehismaterjalidest objekte, näiteks espressomasinaid toodame, peame vähemasti kulutama vett ja energiat, õhku ja ruumi. Kas need siis ei olegi looduslikud ressursid? Õigustades tootmisprotsesse loodusliku tooraine puutumata jätmisega, unusatb inimene mainida, et ehitas oma tehase endise rohumaa peale jõe äärde, peletas lähedalasuvast metsast minema haruldased linnud või rajas tehasesse tööle sõitmiseks uue tee, millel sõitvad autod kulutavad taastumatust loodusvarast toodetud kütust.
Kuid lähtudes Eesti kunstiõpetajate vastustest küsitlusele, mille oma magistritööd ette valmistades läbi viisin, on looduslik materjal puhas, muundamata, ehe, naturaalne, algupärane looduslik tooraine. Püüdsin seega lähtuda nii “ehedast” ja algainelisest kui võimalik.

Mudakunst
• Richard Longi näitel võiks ökokunsti tunni tööriistaks olla muda ja muud sarnased loodusmaterjalid (muld, kruus, rohi, seemned)
Long on ette võtnud mitmepäevaseid retki / jalutuskäike ning tähistanud oma teed kunstiteostega, mille materjaliks on muda, kivid ja muld. Kuid muda on teda köitnud ka stuudios sündinud teostes. Muda on lihtne, otsene looduslik materjal. Mudaga saab jätta käe- ja sõrmejälg ajupuidule. Lisaks materjalile on ökokunstis oluline ka vahendamatus – kunsti tavapäraste töövahendite, pintslite ja värviparpide hülgamine. „Mulle meeldib mu käe- ja jalajälgede ürgne energia”, ütleb Richard Long (2009). „Ma ei mõtle mudatöödest kui maalidest. Maale tehakse pintsliga.“ Long kasutab mudatööks oma paremat kätt. Agadezis Nigeerias jättis ta mudaseid sõrmejälgi äravisatud, roostes, kulunud rämpsule, risule, mille inimesed olid minema visanud. Ta on kasutanud paljusid hüljatud objekte vaid seepärast, et need on kaunid ja neil on inimajalugu.
• Mudajäljendid: ühes Inglismaa koolis ühendati linnageograafia ja kunstiõpetus nii, et silla osad määriti mudaga ja võeti paberiga jäljend. Jäljendiks ei kulu sel viisil kriiti /pliiatseid, see on kiire, ei kahjusta pindu, aga jäädvustab tekstuuri.
• Mudamaal omaenda kehaga. Kandke vihmakuube ja kummikuid.
• Kehakunst – muda, heina vee sambla sisse mähkumine
• Paberilehtede kastmine erinevat värvi looduslikesse ainetesse (näiteks muda) ja mosaiikpiltide moodustamine
mudale lähedane materjal on ka savi. Vaata taaskasutuse ja savi ühendamise võimalust

Muud loodusmaterjalid
• Eri värvi kivide korjamine ja nendest kujutiste moodustamine
• Heinasaagude kaunistamine
• Skulptuurid loodusretkel kohapeal käepärasest materjalist – hein, oksad, käbid, maapind
• Milliseid materjale leidub meie endi jalge all ja mida nendega teha saab? Kuidas näeb välja ja millisena tundub käe all erinev maapind ( nt liiv, kruus, muld, savi, killustik). Milliseid kunstiteoseid te neist materjalidest looksite?
• Püütakse voolida, meisterdada kuivadest materjalidest. Seejärel lisatakse neile vett ja voolitakse uuesti. Millised on tähelepanekud? (ülesanded on mõeldud lasteaialastele!)
• Kogutakse erinevaid kive ja tehakse neist näitus. Otsitakse nende erinevaid ja ühiseid omadusi.
• Liiva-, savi- ja mullamehe lugu. Koomiksid.
• Raamat Young Persons´Guide to the Environment õpetab, kuidas teha loodusaeda. Puuvirnad on koduks pisiimetajatele ja samblikele. Kivikuhjad röövputukatele, sisalikele, ussidele. Pikk hein pisiimetajatele tiigid kahepaiksetele tuleks eelistada koduliike nii elupaigana kui loomadest. Putukaid meelitavad meetaimed linnulaud, linnu pesakast nt kakkudele suur eest lahtine, väikestele kinnine. Nahkhiirekast pehme 25 mm paksune puit, eenduvad servad kinnihaaramiseks. Niimoodi saab ka kooliõue muuta elurohkemaks paigaks.
• Lähme keskkooliõpilastega / abiturientidega tagasi liivakasti. Liivakunst väikestes mõõtmetes on lihtne ja odav, kuigi maailmas on levinud ka suured liivaskulptuuride festivalid ja keskkonnakunstnikud on liivas loonud hiigelsuuri teoseid randadel ja saartel. Tööd nimega kui me olime väikesed võimaldavad abituriendil meenutada aega, kus loovateks mängudeks ja maailma ehitamiseks ei olnud vaja muud kui liiva, labidat ja fantaasiat. Tuletada meelde liivakastimängud ja rajatised, mida kellegile meeldis või ei meeldinud ehitada. Võibolla on mõnel meeles hoopis, et liivakast oli talle vastik koht. Või kas praeguse aja lastel ongi kuigi palju liivakastikogemust? Võibolla mõnedele ei tehtud seda koduaeda ega käidud ka pargis. . Mõelda välja piktogrammilised sümbolid kõigele mis kooliõuelt paistab ja luua viidad.see kõik üles pildistada ja kasutada lõpuklassi albumis
• Vanad hooned on teatud linnades samasugused ohustatud liigid nagu teatud elusolendid. (Asunmaa 1997)Võib võrrelda ehitistüüpe elusolenditega. Kellega sarnaneb rehielamu, kellega pilvelõhkuja? Kui majad oleks loomad, milline näeks linn välja?
• Toit kui ökoloogiline kunst: kokakunst, toiduainete kasutamine kunstimaterjalides, toidu muundamine teoseks, kasutamine teose lähtekohana (maalimine), toit kui sümbol kunstiteoses
• Toit kui näituseobjekt nt nostalgiamomendi ärakasutamine, teatud sümboltoidud, kartulikoored, pannkoogid vmt.
• Värvikombinatsioonid toidus – millise taime värv mõjub ergutavalt, mis tundub „mürgisena“ vms.
• Isetehtud värvid. Milliste looduslike vahenditega on võimalik teha maalimiseks ja kujundamiseks sobilikke värve
• Mida sa istutaks isiklikku botaanikaaeda (lemmikpuud põõsad ja taimed üle ilma)
• Kui õpitakse haruldasi, väljasurnud, ohustatud liike võiks teha väljasurnud loomade autahvli. Pildid igasugu ajaloolistest olenditest ja millisel kohal nad oleks (nt nagu Topp Geari uncool – cool – supercool)
• Vihmametsad on ühed maailma vanimad elupaigad. See on kogu maailma ressurss, sellest peaks hoolima kõik olenemata sellest kus nad ise elavad ja missugused on nende endi metsad. Vihmamets on maailma kliimale nagu aspiriinitablett. 1500 taime 350 imetaja 400 linnu ja loendamatu hulk putukaliike. Tuleks käia botaanikaaias joonistamas vihmametsa puid!!!
• Kõrbede levimine. Kas on võimalik et meilegi omastel tuttavatel maastikel laiutab kord kõrb? Milline siis eesti loodus välja näeks.
• Minu maailmapuu: juured, tüvi, võra, latv – Unistused, argipäev, õnnetoojad. Koolipuu. Kunstipuu. Elav puu. Rääkiv puu. Tehispuu. Mürgipuu
• Puud kui linna mälu. Tööd mis on pühendatud linna puudele kui „pesapuudele“, meist vanematele linna elanikele, kellele toetub linnaelu läbi mitme sajandi. Linna erinevad kihistused puuringides ja pesadena okstel. Looge linnapuu, maailmapuu, ehtige see linlike sümbolite ja makettidega erinevatest ajastutest (majad, autod, kaarikud, laternapostid, tuvid jne)
• Minu suhe metsaga /merega. Kuidas mõtleme loodusest. Tagurpidi mets ja pahupidi meri. Maalitöö sellest, kuidas inimese käitumine pöörab kõik looduses PEA PEALE.
• Lillemandala
• Lõkkesöega struktuuride kopeerimine
• Maakunst, mille teemaks on kulumine, hävimine, hukkumine
• Pajuvitstest skulptuuride ehitamine
• Puulehtedest karikad
• Kividest mosaiigid
• Looduse jälgimine, fotografeerides selle muutusi ühes ja samas paigas pikema aja vältel ja tihedalt jne.
• Raamatus Ympäristökasvatuksen menetelmäopas mainitakse ka pilapiltide (karikatuuride, naljakoomiksite) joonistamist kui keskkonnakasvatuse vahendit, kus keskkonnateemaga liitub teatud probleem koos puändiga. (Aalto 1997)
Ilm, ilmastikunähtused, põhielemendid kunsti teemana:

• Värvilise jää tegemine.
• Erinevad talvekunstid: mida saab teha lume ja jääga? Lisaks keskkonnakunstide teemas kirjeldatud suuremõõtmelistele skulptuuridele võib lumekunstil olla muidki vorme. Me saame jätta jäljeradu lumele, teha lumeingleid, korraldada lumefestivale, lavastada lumelahinguid, ehitada kindlusi, võistelda suurema lumepalli veeretamises, aga me võime ka lihtsalt nautida lume erinevaid olekuid ja kaduvat ilu. Me võime püüda esimese lume helbeid, jalutada kolmepäevasel koorikul, jälgida lume sulamise kiirust või meisterdada väikseid jää- ja lumelaternaid.
• Päikese tundmaõppimine erinevate varjude kaudu.
• Maastikule iseloomulike varjude pildistamine.
• Päikese teekonna joonistamine klassi seinale.
• Päike suvel, sügisel, talvel ja kevadel.
• Päikese asetsemine taevas hommikul õhtul ja päeval.
• Talvised ja suvised riietused.
• Vihmase, tuulise, kuuma ilma tegevused, kõnnak, riietus, mõtted (mõttemullid).
• Loodus tormi põua ja paduvihma ajal.
• Kesksuvi.
• Varakevad.
• Preili vihmapilv ja härra tuuleiil.
• Proua Kasepuu 4 kostüümi
• Toiduahela koomiks või pildimuinasjutt.
• Sooja ilma linn ja külma ilma linn. Kus need asuvad, milline elu seal käib, missugused näevad välja linna asukad?
• Taime kasvamise tsüklid. Erinevad lilled, nende õied; erinevad putukad.
• Erinevate lehtede kuju ja ehitus
• Inimesed ja loomad. Kohtumine metsloomaga. Koera elu.
• Loomade pesad.
• Erinevast materjalist asjad. Puu, metall, plastmass, riie, kivi.
• Milline näeb maailm välja linnuperspektiivist, konna ja kalaperspektiivist. Tehakse pilt pildis kompositsioon.
• Kuidas sünnib vikerkaar. Kuidas teha oma vikerkaart? Päikeselisel päeval pritsipudelitega seina varjus. Vaadatakse, mis nurga alt näeb vikerkaart kõige paremini, kas kõik värvid on näha, milline neist on kõige erksam. Proovitakse teha vikerkaart ka paigas, kus päikest ei paista
• Siis joonistatakse pilt „vikerkaart püüdmas!“ vikerkaarevärviline päev / maailm. Vikerkaarematk. Millest on tehtud vikerkaar.
• Spekter – vikerkaar. Kus esineb looduses vikerkaare / spektri värve?
• Looduse käsitlus: misasi üldse on loodus ja kuidas see on sündinud? Joonista pilt kõigest, mis sinu meelest on loodus ja seejärel sellest, mis ei ole.
• Mis on looduses veel sellist, mida ei saa pildil kujutada? Miks ei saa (nähtamatu, maa all, liiga kõrgel merepõhjas vmt)
• Kuidas on sündinud jõed ja järved (müütide loomine ja pildiline kujutamine) Kohapärimused, päritolumüüdid inspiratsiooniallikana, kohalikud legendid ja muistendid kui loodusobjektide sündi selgitavad lood.
• Kuidas inimene kasvatab linna. Linnaseemned.
• Seenemets.
• Tuhande marja välu.
• Maailma suurim mustikas.
• Seenemetsas vihma ajal.
• Kalaretk
• Kavalad kalad ( ei jää õnge otsa ja mis nad teevad selle asemel.
• Muinasjutud inimese ja looduse kaikamurdmisest. Talumees ja hunt /rebane
• Kes tegi päikese valmis?
• Suured vihmapilved.
• Pilvelambad
• Janused taimed.
• Väikesed linnud talvel
• Linn kui liikide elukeskkond: siin elab rohkem elusolendeid kui inimene taipab. Putukad, liblikad, ämblikud jt lülijalgsed. Tee pilt „kihilisest linnast“ kus kõigil on omad kodud tänavad liiklusvahendid jmt

Ideid ajakirjandusest, projekte:
• Pikku-Tiira lehekülg kogub lugusid, pilte ja joonistusi ning annab neile ülesandeid „mummola“ või metsakäikudeks. Linnujoonistusi saab saata regulaarselt aadressile toimisto@birdlife.fi. Eestis korraldab loodusvaatluse projekte lastele Roheline Värav.
• Mõnest linnust või loomast ei ole võimalik saada filmi ega fotot, teda nähakse kaugelt või nähti ammu ning eksisteerivadki ainult joonistused, kunstnikel on suur vastutus säilitada hävimisohus või hävinud elusolendite välimust ja kirjeldusi. Nt mesilaspistrik Lasse on teel Gaboni (Juha Aro, Lapin kansa). Ka eesti linnuteadlased on vastavaid jälgimisprojekte korraldanud. See, mis linnuga juhtuda võib, õpetab meile palju ka inimtegevuse mõjude ja jalajälje kohta. Kuidas peaks inimene keskkonnas toimima nii et kõik linnud pärale jõuaks? Kas same ehitada mingi linnukoridori? See on loovprojekti teemaks vägagi sobilik. Kuidas keskkonda kujundada linnusõbralikult?
• Kohalike liikide säilitamine. Saame toetada kohalikku faunat nendekujuliste kaelaripatsitega nagu koaala Austraalias, panda Hiinas. Eestis nt on toetatud lendoravat margiga