Stillpildianimatsioon – kunstiteoste taaskasutus!

Posted on 06/05/2011

0


Stillpildianimatsioon ja „mütoloogiline“ kestlikkus

Stillpildianimatsioon on kui helindatud pildiraamat. See annab laste kunstitöödele lisarolli. Me saame pilte omamoodi taaskasutada. Õpilane saab oma töö “lahti jutustada”, sõnastada oma mitteteadlikus või abstraktses meelekogemuses tekkinud mõtted, suhtumised ja väärtushinnangud. Jutustades kasvab teose kandva idee mõjujõud. Kui ühes loos liita eri autorite tööd, mõistame koostöö jõudu.
Lood, millega inimene püüab seletada iseenda ja keskkonna suhteid, on müüdid. Need kehastavad veendumusi ja norme, mis lasevad inimestel ja kultuuridel piiluda teineteise mõttemaailma.
Müütiline ja reaalne keskkond ei ole lugudes eraldatud, vaid mõjutavad üksteist Müüdid illustreerivad inimeste suhtumist keskkonda. Nendes toimub samastumine loodusega. Näiteks inimene võib võtta looma kuju. Erinevas loodus- ja kultuurikeskkonnas loob inimeste fantaasia omi ebamaiseid olendeid.
Ka mütoloogiline maailm võib “välja surra” kui keskkond ja elustiil muutub. Kunstiteosed säilitavad ja kannavad edasi lugusid kummalistest, ebamaistest ja võluväega olenditest, kes panevad inimesed unistama ja suhtuma aukartusega keskkondadesse, millega neid olendeid seostatakse
(mäed, allikad, põlismetsad, taevas). Need lood näitavad ka looduse tumedat poolt. Müüdid tekitavad nii soovi midagi alal hoida kui eemale hoida.
Eesti mütoloogia (rahvajutud, kohapärimused) seob müütilised olendid reaalse keskkonnaga. Huvitavate pärimustega seotud paigad on käeulatuses. Külastada klassiekskursioonil vanapagana majapidamist, näkkidega seostatud järve , pisuhändade kivikülvi või uuemal ajal pokude maasikavälu on seiklus, millest inspireeritud kunstiteostes saavad käegakatsutamatud nähtused kuju . Müütiliste lugude tegelased kannavad kultuurile iseloomulikke riideid, söövad sellele omast toitu, kasutavad erilist sõnavara, sõiduvahendeid ja eluasemeid. Müütide kaudu õpitakse väljendama omakultuuri nähtusi, millega kohtutakse harilikult vaid museaalses keskkonnas. Müütilisele maailmale toetuvate stillpildianimatsioonide vaatamine stimuleerib kultuurilist mälu.
Animatsioone võib ka teha kasutades tuntud kunstiteoseid, õppides nii tundma kunstiajalugu.
Kahemõõtmeliste piltide kõrval võiks kasutada ruumilisi objekte (justkui filminukke). Multika sisuks sobivad ilma-, loomade- ja looduselamuste teemalised tööd, inimese tegevus erinevates keskkondades, reisiseiklused, linna- ja maaelu kujutavad pildid. See võib kujutada mõne inimese loodud eseme elukaart, taaskasutust, objekti lagunemist looduses.
Lood, mida me praegu jutustame enda ja keskkonna suhetest, looduse ja inimese vastastikmõjust, loovad meie oma ökoloogilise mütoloogia. See võiks olla pigem müüt Väikesest kui Suurest jalajäljest.