Taaskasutusülesandeid

Posted on 06/05/2011

0


Alljärgnevad ülesanded on mõeldud näideteks, diskussioonitekitajaiks ning ka teostamiseks, kuid eelkõige eeskujuks omaenda ajurünnaku korraldamisel nende materjalide kohta, mille ülejääkidele te ise rakendust otsite. Mõned ettepanekud on meelega napakad – see äratab õppurite tähelepanu ja julgustab oma arvamust avaldama. Kuid need on mõeldud ka piiridest vaba loovuse äratamiseks, et me liigselt ei takerduks materjali omadustesse, mehaanilisse mõtlemisse, vaid julgeks leiutada ja fantaseerida.

KILEKUNST
Mida teha kasutatud, poeskäimiseks kõlbmatute kilekottidega? Kilekotid on üks suuremaid prügiliike. Mugavusest ostavad inimesed neid igal poeskäigul. Tehakse küll kampaaniaid kangast poekottide . Sellegipoolest tekib ikka kilekotiprügi, millega on väga raske midagi mõistlikku peale hakata. Kas saame kokku vähemalt 17 ideed, mida vanadest kilekottidest teha? Tegu võib olla nii praktilise kui puhtalt kunstilise ideega.
1. Kududa vaibaks,
2. luua suur kileskulptuur traatkarkassile (vt. Stylus 1 / 2007 Ukkeleitä ja veistoksia. Lk 107)
3. kasutada matemaatikaeksamilt põgenemiseks,
4. teha paugukaorkester,
5. teha suur pall ja veeretada mööda linna ning filmida sündmust (ja saada Youtube´i kuulsuseks)
6. Meisterdada haiglasusse
7. Kasutada prügikottidena (mitte väga hea variant, kuna sisuliselt saab kotist ikkagi kohe prügi)
8. Kasutada polstri või täitematerjalina mööbliesemetes, ruumiskulptuurides
9. Sulatada inetuteks känkrateks.
10. Lõigata lumehelbeid
11. Kasutada tööpõlledena kaitseks värvi eest
12. Valmistada lillesid, dekoratiivseid elemente
13. Katta majasein kilekotipiltidega
14. Teha suur ruumiinstallatsioon kilekotilindudest või nägudest
15. Puhuda täis ja kasutada õhupallidena
16. Saata plastikpakendite tehasesse ja paluda taaskasutada uute pakendite loomiseks
17. Teha raamatutele kaitsekaasi

AJALEHEKUNST
Paberajalehtedele on nii pooldajaid kui vastaseid. Mõni meist ei taha loobuda krabisevast hommikusest ajalehest kohvitassi kõrvale, ehkki kumbrki pole nii maitsev kui pehme croissant. Mõni on veendunud võrgulugeja ega hooli ka kommentaariumide kõrvuummistavast poriloopimisest. Ilmselt saaks ka internetiväljaannet kunstitunnis mingil moel “taaskasutada”, ent põnevam on ikka käegakatsutava materjaliga töötada.
Mitu otstarvet leiate igapäevasele ajalehele?
1. Anda naabrile edasi lugemiseks, kes võib selle omakorda edasi anda ja jätta hiljem kaubanduskeskusesse pingile, kus seda saab lugeda igaüks. Lugejad võiksid kirjutada leheservale ka oma nime, nii saaksime lõpuks teada, kui palju inimesi lehte omavahel jagasid. Ka ristsõnade ja sooduskupongide väljalõikajad peaks selle ausalt üles tunnistama…
2. Kasutada kampsunite tasapindseks kuivatamiseks
3. Papjeemašee esemete valmistamine
4. Pakendite valmistamine – töötlemata kujul, voltides, lõigates, punudes.
5. Kaelaehete ja käevõrude, paberpärlite, kiletatud rinnamärkide jmt valmistamiseks
6. Mitmesuguste ruumiliste objektide alus / karkassimaterjalina: nt pärjad, pallid
7. Seinakattematerjalina
8. Ähvarduskirjade kirjutamiseks.
9. Moeloomine, ajalehest riided
10. Paberist lumehelbed, kaunistused
11. Kartulikrõpsu pakid ajalehepaberist või rämpsposti /kriitpaberist
12. Rahakottide valmistamine
13. Ümbrike valmistamine
14. Raamatukaante valmistamine, raamatute ümbrispaber
15. Voltimine, origami
16. Lõigata huvitavaid artikleid välja ja teha väljalõikealbumid erinevatel teemadel
17. Annetada raamatukogudele

VÄLJASÕIT PRÜGISSE
Retk taaskasutuskeskusse ja seal kunstiteoste tegemine kättejuhtuvatest esemetest. Sellist projekti on tehtud Soomes, USAs, Brasiilias. San Franciscos näiteks pakub prügijaam kunstnikele residentuurivõimalust, loodud teosed kaunistavad aga endisele tühermaale prügimäelt leitud taimedest loodud parki. Alpo Koivumäki teeb romukunsti ja on loonud isikliku savanni, kus leidub ninasarvikuid jõehobusid ja krokodille vanadest rehvidest, roostemetallist ja risupuidust, vanadest kummikutest, auto isoleermaterjalidest jmt. (Ajakiri Taito, 6 /10, Lk. 26). San Franciscos on romuskulptuuridest saanud linnapark ning Sallas toimub 2011. aasta kevadel metalliromust skulptuuride projekt “9. klassi jalajälg”.

KASUTUD ASJAD
miks mõned asjad muutuvad nende eluea jooksul kasutuks ja mis neist siis saab? Miks on see ese kasutuskõlbmatu? Miks kaotab asi inimese jaoks tähenduse ja väärtuse [ja rändab prügimäele]? Kuidas taasluua TÄHENDUST mõttetule asjale? Koguge igasugu kasutuid ja väärtustuid vidinaid ning leidke neile funktsioon, mis muudaks need uuesti vajalikuks. Missugused asjad selleks sobivad?
1. Kõverad, katkised söögiriistad
2. Haaknõelad
3. Nööbid
4. Väiksed mänguasjad, katkised lelud
5. Elektroonilised kellad
6. Pastakakorgid
7. Vanad värvipurgid, akvarellvärvide topsid
8. Purgikaaned
9. Pudelikorgid
10. Kruvid, naelad mutrid
11. Pandlad juukseklambrid, ehted jmt.
12. Elekstroonikaseadmed, juhtmed, lülitid äratulnud masinadetailid, korgid, konksud, kinnitused jmt
13. Vitamiini jm ravimipurgid
14. Tühjad tabletiümbrised
15. Kommikarbi-sisud
16. Rinnamärgid, nõelad
17. Piimapakid

MÄLESTUSED KUNSTIKS
leidke mõni vana, armas ese, mida te eriliselt väärtustate. Selleks võib olla mänguasi, milelga te enam ei mängi, väikeseks jäänud lemmikkingad, vana salmik või päevik, foto. Kuidas seda teosena eksponeerida?
Paljud kunstnikud kasutavad isiklikke esemeid, oma lapsepõlvest või hilisemast elust, et anda kunstiteostele mitmetasandilisi tähendusi.

TEEME TAASKASUTUSPROPAGANDAT
5. Kuidas jagada nippe ja mõjutada inimesi igapäevaelus rohkem taaskasutust rakendama? Mõelge välja 17 viisi seda teha.
1. Trükkida taaskasutusnipid poekottidele
2. Jätta kriidiga vihjeid ja õpetlikke jooniseid tänavale, kõnniteele
3. Kujundada flaiereid taaskasutusteemadel
4. Teha materjalikogumiskampaania
5. Korraldada kogukonnaprojekt, kus ühiselt valmistatakse suurem keskkonnaskulptuur
6. Lisada pakenditele (kohvipakend, kommikarp, vesivärvikarp, guaššipudel) vihjed, kuidas seda taaskasutada.
7. Lapsed võiksid taaskasutusideid, joonistusi saata suurtele päevalehtedele
8. Taaskasutuskalendri valmistamine joonistuste ja kavandite põhjal
9. Õpilasfirmad saavad toota hiirematte jm kontoritarbeid taaskasutusteemalise info ja piltidega
10. Savi- või plastiliinitükiga saab teha taaskasutusmultika
11. Fotolavastused esemete seiklustest
12. Maalida taaskasutusidee prügiautole.
13. Taaskasutusteemadel arvuti ekraanisäästjaid, tapeete
14. Näituse korraldamine
15. Taaskasutuse teemaline dokfilm
16. Paigutada kokkuleppes muuseumiga igapäevase ekspositsiooni vahele taaskasutuskunsti
17. Taaskasutusmoeshow, laat, karneval

RAAMAT RINGLUSSE
Mida teha vanade raamatutega kooliraamatukogus, mida enam ei saa kasutada?
1. Katta raamatulehtedega pildiraame
2. Kasutada raamatukaasi mappide või hoidikute valmistamiseks
3. Kasutada paksemaid raamatuid lillede kuivatamiseks.
4. Riiuli tugi, istepingi kõrgendus
5. Laduda püramiid
6. Voltida 10 000 lindu
7. Ribastada ja kasutada täitematerjalina
8. Pakkida pleksiklaasist kasti, teha istepingid kooli koridori
9. Kasutada käsitsivalmistatud paberi valmistamiseks
10. Kasutada paberipressina, vajutusena
11. Trükkida raamatulehtedele proovitõmmiseid graafikatunnis
12. Lüüa raamatutesse augurauaga auke ja kasutada juhtmete eraldamiseks
13. Valmistada jõulukaunistusi
14. Matta sügisel maha ja kaevata kevadel jälle välja, uurides, mis seisus on paber
15. Kasutada aiatee rajamiseks
16. Ääristada kooliaia peenraid
17. Valmistada raamatutest klaaside vmt vahele asetatuna uksi ja vaheseinu

KALTSUKUNST
Missuguseid kunstiteoseid saab teha vanadest riietest?
1. Vanadest üksikutest sokkidest saab teha kollaaži ( nagu projektis The Art Rail Rovaniemi kunstikoolis 2009 -2010, kollaaž annetati hiljem Näsmäkempi vanadekodule)
2. Skulptuure võib teha ka vanadest kampsunitest, jakkidest, koolivormidest (Rocca Al Mare 2008 õpetajate Roosade Kääride taaskasutus-kuningakuub, Rovaniemi kooli keraamika ja skulptuurikursuse tööd jne)
3. Vanadest kinnastest ja sokkidest saab teha mänguloomi
4. Sõrmkinnastest võib teha puu
5. Ikea kepp-hobused on populaarsed kuigi lapsevanemad teevad hobuseid ka ise. Hobune sünnib enamasti üksikust sokist ja puukepist, täitematerjalist (kilekotid) ja sidumisvahendist. Kõrvad saab teha kindapöialdest ning silmad nööpidest. (HS, 6.03. Heppani on keppi ). Kuid miks mitte proovida teha kepphobune mõnest tavapäratust taaskasutusmaterjalist – plekkpurkidest, juhtmetest, tühjadest värvitopsidest?
6. Soome kunstnik Kaarina Kaikkonen on teinud vestidest, meestesärkidest ja lipsudest tuule hingetõmbeid, lilli, taevarandu (HS 6.03.2011; Pikkutakki halusi puhjeta kukkaan). Vaata pilte ja mõtle, milliseid looduselemente sina vanadest riietest teeks.
8. Taaskasutusjalutuskäik (soovitab Michael Nortol ). Üks võimalus taaskasutusteemat piiritleda ja praktikas rakendada on taaskasutusjalutuskäik. Kõndige rannaribal (nt. 1 km pikkuses) või teeservas, metsas, ümber kooli, spordiväljaku või kohaliku poe, koguge kokku kõik kasutuskõlblik prügi ning valmistage sellest lõpp-punktis installatsioon.
9. Mida te teeksite vanade kontrolltöödega – eriti juhul, kui tulemus ei ole teile eriti meeltmööda? Üks võimalus on teha vanad kontrolltööd pabermassiks ning kasutada neid käsitsivalmistatud paberist kaartide tegemiseks. Mida veel teha vanade kontrolltöödega või mistahes paberiga, millele on kirjutatud pastaka või tintenpenniga? Arvestage, et taolise paberi vees pehmendamisel eraldub palju värvainet. Seda saab kasutada ka efektina: võib proovida järgi, kas eriti mitmete punaste parandustega kontrolltöö annab lillakama / roosakama varjundiga paberi. Kontrolltöödest ( tihti A4 leht) võib proovida teha võimalikult palju erineva kuju ja suurusega paberlennukeid.
10. Taaskasutusfestival. See võib ühendada kõiki siintoodud ülesandeid, taaskasutusvõistlust, moeshowd, asutuste külaskäike, seminare, näitusi, etendusi, slaidiesitlusi, töötubasid
Performance´i näide: – kuidas koristada oma planeeti?
Kui sa hakkaks kraamima Maad justkui see oleks sinu korter või ühiskorter, siis millest sa alustad? Kuhu tekib kõige suurem kasutatud riiete hunnik? Kui palju seisab „esikus“ kastides äravisatud nõudsi ja elektroonikaseadmeid? Kuidas näeks välja maailma ühisköök, kui arvestada kulutatud kile, pakendite, fooliumi jmt hulka? Kunstiõpetuses saab seda kõike fantaasiarikkalt visualiseerida. Kogu etenduse dekoratsioonide materjal peaks olema taaskasutuslik.
Muidugi ei saa iga kooli kohustada korraldama tervet „festivali“, piisab ka spetsiaalsetest taaskasutustöötubade seeriast. Näiteks raamat Kotipihasta maailmalle tutvustab head nippi taaskasutustöötoas osalejates huvi äratamiseks ja motiveerimiseks. Kooli taaskasutusõpitoas oli alguses ruumis vaid hiiglaslik kinnine prügikott, mis sisaldas mitmesuguseid koduseid jäätmeid. Need tuli sorteerida ja panna kõrvale kõik, mis vähegi kõlbas taaskasutuseks. Seejärel õpiti tundma erinevate materjalide taaskasutusprotsessi ja külastati kohalikku ringluskeskust. Sarnasel põhimõttel toimib ka Rocca Al Mare kooli jõululaat.

11. Keskkonda säästev pakend. (allikas: Vinkkejä koulun ympäristötyöhöön). Eesmärk: mõelda pakendite vajalikkuse üle, hinnata mõjusid. Sobib: 5. Klassist ülespoole. Vaja läheb: eeskujuks halbu pakendeid, joonistusvahendeid või meisterdamismaterjali. Võib ka ümber disainida sama pakendit. Pakendidisainiga võib kaasneda teatav annus keskkonnaaktivismi, nt võib disainitud pakendilahenduse saata halva pakendiga esinenud tootjale
12. Leidlike taaskasutusviiside võistlus. Kõigile jagatakse sarnased esemed, millest igaühe taaskasutuseks tuleb leida vähemalt 5 eri moodust.
Sobib: vabatahtlikkuse alusel, võistluse vanusegrupid ei ole vajalikud
Vaja läheb: oleneb ideest ja vajadusest teostada materjalis
Millise ühe tootega asendada 3 toodet
Võimalikult palju kasutusi nt ümbrikule, küünlajupile, vanadele reklaamplagudele, tööriietele, ehitusvõrgule
Millisest taaskasutusmaterjalist saab teha kalapüünise, wc rulli aluse, ehte, jõulukaarti, bändi riietuse vmt
Kuidas korraldada taaskasutusvõistlust? Kõigepealt põhireeglid. Kas peaks lähtuma toimivusest või peaks lastele andma täieliku vabaduse ideedelennuks, vaimukateks ja vahest ehk totrateks lahendusteks, millel esmapilgul puudub igasugune praktiline väärtus, kuid millesse on pandud süda ja hing? Kas oodatakse pigem kunstiteoseid või tooteid?kas võistlus on individuaalne, klasside või rühmadevaheline või toimub mitme kooli koostöös?kus ja kuidas tööd praktiliselt teostatakse ja kui suures mahus? Kuidas leitakse eriprojektiks tavatundide raames aega? Mismoodi tõsta esile kõikide erinevate vanusegruppide töid, nii et nt vanemad õpilased ei saaks rohkem tunnustust? Kas nt nooremaid ja vanemaid, kui ideede lennukus on võrdväärne, peaks kõrvutama võrdsetel alustel? Kas konkurss peaks olema eelneva registreerimisega või lähtuma sellest, et kes iganes ideega lagedale suudab tulla ja selle õigeks tähtajaks esitada, see ka arvesse läheb? Millises vormis peaksid tööd olema esitatud – kas piisab hästi teostatud kavandist, on tegu portfolioga või juba valmis prototüübi / teostatud objektiga? kuidas toimub tööde esitlus, millistes ruumides ja millal? Nt mingi keskkonnaürituse, keskkonnanädala raames ülekooliliselt, või hoopis internetis? Millised on hindamiskriteeriumid ja kas neid üldse saabki olla? Kas kuulutatakse välja 1 grand prix, 1. 2. Ja 3. Koht [vanuseastmeti või üleüldiselt] ja eriauhinnad, või antakse teostele publiku poolt punkte? Kes on hindajad- kas eksperdid väljastpoolt, õpilaste esindus ise, kunstiõpetajad, või neist kõigist koosnev paneel?
Lõpuks: mis töödest edasi saab?kuhu jõuavad nad pärast publikule näitamist, milline osa neist säilitatakse, kas on eetiline neid minema visata või kinkida nad kellegile? Kaevata kooli staadioni alla? Kuidas jäädvustada töid juhul kui originaale ei saa säilitada?

POSTKASTIST POSITIIVSEKS
13. Rämpsposti taaskasutamine ja muud loovad lahendused rämpspostiprobleemile. Näiteks soovitab Michael Norton raamatus “365 ways to change the world” saata rämpspost tagasi selle lähetajale, paludes tal edaspidi kasutada sulle rämpsposti saatmiseks ainult taaskasutuspaberit. Ent kunstitunnis saab rämpspostist disainida ka mitmesuguseid esemeid. Rämpsposti trükitakse tihti sitkele kriitpaberile, mille eeliseks tavalise joonistuspaberi ees on hea vormitavus, tugevus ja jäikus ning sellest on võimalik teha kotte ja karpe, voltida kaunistusi, luua erinevaid pakendeid.
17 asja, milleks kriitpaber võiks veel sobida:
volditud moesemed nagu nt bikiinig, mütsid, käevõrud;
paberist pliiatsitopsid, alused;
kiletatuna kuuseehted, kõrvarõngad, võtmehoidjad, lauakatted, CD-Romi ümbrised, rinnamärgid;
külmkapimagnetite kujundamine;
mosaiikseinakatte valmistamine, kattes stero-plaadi kriitpaberiga ning lõigates kuubikuteks;
kokkupunutuna poekotid, ajalehekorvid;
pitsiliseks lõigatuna kardinat, lambikatted;
paksemast kriitpaberist saab teha torusid joonistuste transportimiseks;
päris paksust kalendri-kriitpaberist saaks augustades teha värvipliiatsite hoidiku;
mapid, portfoliod; väljalõikevihikute alused;
kortsutades kokku ja kleepides mingile pinnale, saab tekitada reljeefse seinakattematerjali või disainobjekti pinnastruktuuri;
luua värvilisi skulptuure; ribastada ja kasutada pidudel lintide, lühtrite, ruumidekoratsioonidena;
voltida ümbrikke auhinnatseremooniaks;
kujundada koolilõpumütsid;
kasutada jõulusokkide meisterdamiseks.

TAGURPIDI TAASKASUTUS
Enne idee, siis materjali otsimine selle teostamiseks. Teatud mõttes on selline lähenemine kõige loomulikum ja mõttekam. Misiganes vajadust täites või mistahes teemal tööd alustades võib lihtsalt vaadata, kas selle teostamiseks on võimalik rakendada taaskasutusmaterjale ja kust on võimalik neid saada. Näiteks Mai Sein Garcia eksponeerib raamatus Ökokunst ideed tikutopside kasutamisest pusle või dominomängu valmistamiseks, mille võib leida ka 1973. aasta raamatust Working with odds and ends. Raamat Noorte kodud näitab, kuidas vanast sõelast saab lambivarju ning katseklaasid sobivad lillealusesse. Mistahes tavalist kunstiülesannet alustades vaata ringi ja mõtle, kas saad selle teha mingist taaskasutusmaterjalist.

ÖKOMOOD
Eesmärk: näidata kasutatud riiete või nende materjali kõlbulikkust uuestikasutamiseks
Moeshow vanusepiiri ei tohiks reglementeerida üldse sest ka väiksed lapsed armastavad ümberriietumis- ja disainimänge ning ehk soovivad õpetajadki kaasa lüüa.
Koostöös teise ringi riiete poega saab teha moeshow, kus lapsed on stilistid.
Ümbertegemise ja katkilõikamise alternatiiv on stilistikale toetumine või eseme materjali tõhus uuesti kasutamine (näide: Reet Aus). Kampsunite lõngaks harutamine, lõnga pesemine, värvimine, võimalusel omanäoliseks disainimine ja efektlõngaks ketramine ning seejärel kasutamine mõne ökoloogilise ja omanäolise moeidee teostamiseks on õpetlik protsess, nagu ka jaki-seeliku õmblustest lahti harutamine ja täiesti uue eseme materjalina kasutamine. Vanade rõivaste materjali võib kasutada kottide, aksessuaaride jmt tegemiseks. Materjali ebaratsionaalne kasutamine ei ole taaskasutus, vaid esemele antud Uue Võimaluse raiskulaskmine. 16. Jõulupilt vanadest jõulukaunistustest – kujutada tüüpilist tänapäevast jõulustseeni, kasutades vanu jõuludekoratsioone, küünlatopse, postkaarte, jõulukalendreid jne
17. Vanadest ajalehtedest jõulusokkude tegemine koolimaja kaunistamiseks. Mõelda võimalikult isikupärane kuju oma sokule vastukaaluks traditsioonilisele õlgsokule.
17. Teha makett juba olemasolevast ehitisest, lihtsustades ja muutes selle vorme . Materjali maketi jaoks koguda ehitise enda lähedalt ja küljest (mahajäetud hooned).
18. Arhitektuuri taaskasutus. Tühjad majad ja nende potentsiaal. Arhitektuuri täitmine uue sisuga. Maja on nagu pakend. Sellel saab alati anda uue otstarbe ning muuta seeläbi tihti kogu ehitise saatust. Maju ei ehitata üheks päevaks. Nii saab ka ehitistest rääkida läbi taaskasutusprisma. Mis saaks koolimajast, kui seal enam pole kool; mida võiks ette võtta vana tehasehoonega; kas magalamajadele saab leida uue otstarbe, kui nad muutuvad elamiskõlbmatuks; mida teha lammutatud maja kurvalt tühjaks jäänud koerakuudiga; kuidas ümberkujundada kooli ebamugavaim ruum; milleks kõigeks oleks võimalik kasutada pööninguid; kuidas ilmestada elektri alajaamasid (väljaspoolt); mismoodi sobivad kokku vanaarhitektuur ja moodne sisu, ilma et see tunduks võõrastav; kuidas korrastaksite vana maamaja (nt õpperetkel peatudes mõne laokil vana pae või maakivist lauda või talli juures); vanade mõisahoonete korrastamine ja uus otstarve; räämas tunnelite korrastamine. Ka tühi plats on arhitektuur! Mida teha vana jalgpalliväljakuga, turuplatsiga? Mis saab jaamahoonest, kui rongid enam ei käi? Mida ette võtta kinnipandud kauplusehoonega? Kuidas luua arhitektuuriobjekt tühjalt seisvast vanast bussist, vagunist või veoautost ?

[VÄGA] ÖKOLOOGILISED SELJAKOTID
Taaskasutusega tihdealt seostatav mõiste on ökoloogiline seljakott.
Igal tootel on ökoloogiline seljakott, mis sisaldab kogu aine, mida on loodusest võetud selle sünniks. Seljakott on peidetud, st. selle kaalu ei saa hinnata toote enda nägemise põhjal. Uus mõõteühik MIPS näitab, mitu kilo või tonni loodusvarasid on kasutatud teenuse / toote loomiseks. MIPS saadakse kui ökoloogiline seljakott jagatakse võrdselt toote pakutavatele teenuseühikutele. Ühekordselt kasutatava toote MIPS on sama suur kui tema ökoloogiline seljakott. MIPSi saab vähendada lisades toote kasutusiga või kasutuskordi.
Kunstiõpetuses saab seljakotte visualiseerida seljakotte tehes või täites ning neist näitust koostades. Soome kestliku arengu programm koolidele soovitab kasutada kunsti- ning muudes tundides mõisteid ökoloogiline seljakott, MIPS ja elukaaremõtlemine ning ökoefektiivsus, kuna ka lapsed on tarbijad ja neis tuleb kasvatada äratundmisvõimet ökoloogiliselt (Vinkkejä koulun ympäristötyöhöön)

ALUMIINIUMI TEINE ELU
Alumiiniumpurk on väga hea taaskasutusmaterjal. Taaskasuta neid purke, mida pandipakendi süsteemis vastu ei võeta. Uuri interneti abil välja loovaimad purgikunsti võimalused. Alumiiniumpurki kirjeldades saab harjutada materjalide omaduste hoomamist: see on kerge, ent ometi tugev, painutatav, väänatav ja volditav; see on harilikult värviline, õõnes, silindrikujuline, pehme ja kääridega lõigatav, läikiv, looduses pea lagunematu, veekindel. Teda on võimalik veeretada, pikkupidi või lapiti laiaks litsuda. Tuleb arvestada, et purki lõigates jäävad servad teravaks. Teda ei ole võimalik magnetiseerida, temas ei saa toitu valmistada ning ta pole eriti mugav säilitusnõu. Värvidele mõjub ta halvasti ning pintslitopsina läheb oma kerguse tõttu ümber. Lähtuvalt nendest omadustes saab pakkuda seesuguseid viise alumiiniumpurki taaskasutada:

1. Mudelautode ja mänguloomade valmistamine purgi pinnalaotusestlõikamise, painutamise ja voltimise abil
2. Tuulerataste valmistamine
3. Ehete valmistamine tasapindsest osast kujundite väljalõikamise ja painutamise läbi.
4. Ehete ja rahakottide valmistamine purgiavajatest
5. Purgi ümaratest otstest kõrvarõngaste, võtmehoidjate, kuuseehete, tuulekellade, rippkardinate valmistamine.
6. Käevõrude valmistamine – tõenäoliselt on purgi enda laius selleks ebapiisav, ent kahe purgi laiuse saab liita ning kaunistada liitekohad käevõrust ülejäävate ribadega.
7. Üks võimalik metoodika purgi töötlemiseks on ribastamine ning servade sissevoltimine, saades ommoodi diagonaalkanti meenutava alumiiniumist „paela“. Niisuguseid paelu saab otsipidi üksteise sisse torgata ning kokku punuda, ilma et paremale küljele jääks teravad lõikeservi. Sel viisil võib luua kotte, mahuteid-korve, ent miks mitte ka mööblit, taldrikuid, aknaluuke… äkki saaks teha sellise punumismeetodiga ühe toreda, kunstipärase ökoloogilise seljakoti.
8. Alumiiniumi on lihtne terava esemega läbistada, tekitada sinna huvitavaid struktuure. Nii oleks näiteks võimalik luua valgusobjekte, läbipaistvaid miniskulptuure ja pilte. Lihtne on valmistada nõialaternat (laterna magica) ruudu, ringi, kolmnurga või rombikujulisi väljalõikeid tehes.
9. Alumiiniumisse võib teha sirgeid paralleelseid sisselõikeid teatud süsteemi järgi, painutades nende vahele jäävat alumiiniumiriba sisse või väljapoole ning tekitades 3D – objekte.
10. Kunstiobjektina saab tervet purki osaliselt voltida ja painutada, seada omamoodi „poosi“ ning anda edasiemotsiooni. Purgist saab torgata läbi orasid.
11. Alumiiniumpurke saab mingi pressi all tahukaks vormida ning ehitada suuremaid objekte
12. Koda, onn või maja. Purkide liitmiseks on võimalik kasutada traati, metallvarrast, klambreid.
13. Purgid saab tükkideks lõigata ja luua mosaiikteos, liita tükid pinnastruktuuriks, neetida või naelutada kunstiteoseks või kasutatavaks tooteks. Materjali tükeldamisel peab olema mingi iva – tükkide samal moel tasapindselt kokkukleepimine ei ole loominguline eesmärk.
14. Purgist saab teha kõristi.
15. Purk on kasutatav röövloomade- ja lindude peletajana
16. Purgi saab anda naisteajakirja igavlevale noorreporterile, las tema mõtleb välja alumiiniumpurgi 17. taaskasutusvõimaluse

filmi TAASKASUTUS – analüüs.
Näidisülesanne
Klass: 6. – 8.
2 x 45 minutit
Märksõnad: filmikunst, tummfilm, igapäevaesemed, esemete kasutusviisid, taaskasutus
Film: Charlie Chaplini Hulkur (The Vagabond), 1916, filmikompanii Mutual. Kestus 35 minutit. Ülesande täitmiseks aega 10 minutit.
Tummfilmiajastul loodi filme sootuks teisiti kui praegusel ajal. Charlie Chaplin on kirjeldanud oma kogemust esimesest töökohast, Keystone´i filmistuudiost: lihtsalt tulime kohale, panime kaamera püsti , valisime mingi tegevusliini ja vaatasime, mis juhtuma hakkab. Kui praegu eelneb filmile põhjalik ettevalmistusprotsess, mida kutsutakse eelproduktsiooniks, siis vanasti tehti filme kättejuhtuvate vahenditega ja selle kunstilise kujunduse pool oli sageli kõige vähemoluline.
Charlie Chaplin oli Mutualiga liitudes maailma kõrgeimini tasustatud näitleja, ent ta jäi alatiseks kandma endaga mälestust ülimalt viletsast ja kasinast lapsepõlvest Londoni vaeseimates linnajagudes. Mõnda aega elasid Charlie ja tema ema koos väikevennaga koguni vaestemajas. Chaplini filmide tegelastelegi on enamasti keskkonnaks võimaluste- ja ressurssidevaene keskkond, kus parim viis ellujäämiseks ja hakkamasaamiseks on vaid enese nutikus, leidlikkus ja võime asendada kõike puuduvat käepärase ning kättesaadavaga.
Chaplini filmis Hulkur näeme tema legendaarset ning kuulsust toonud tegelast, rändurist tänavatolgust, kes Chaplini süžeedele tüüpiliselt püüab võrgutada samuti elu poolt mitte hellitatud ja karmi saatusega tütarlast. Jättes praegu kõrvale filmi sündmustiku, otsime temast seekord hoopiski leidlikke ja naljakaid taaskasutusviise.
Vaata filmi koos paarilisega. Üks teist vastaku järgmistele küsimustele:
Kuidas kasutatakse filmis vahetult loodusest pärit objekte, materjale, nähtusi (vesi, tuli, muld, kivid vmt)?
Millistes erinevates keskkondades me filmi tegelasi näeme (linn, loodus, rikas majapidamine, kõrts vmt). Millised on neile keskkondadele tüüpilised esemed ja milline on nende esemete igapäevane kasutusviis?
Teine paariline püüab vastata küsimustele taaskasutuse ja säästlike teguviiside kohta.
Küsimused:
Milliseid esemeid filmis taaskasutati? Millisel otstarbel neid kasutati ?
Milliste esemete puhul muudeti nende algset kasutusotstarvet?
Kui mitu erinevat kasutusviisi ühele esemele filmis märgata võis?
Millised filmi enda kujunduselementidest, dekoratsioonidest, kostüümidest võisid olla taaskasutus-päritolu? Milliseid esemeid valmistas hulkur ise enda tarbeks?
Milliste esemete eest kandis Hulkur erilist hoolt, väärtustas neid sinu arvates teistest enam? Millest sa seda järeldad?
Missuguseid esemeid filmis parandati, hooldati, korrastati?
Milliseid kulumise, vananemise märke esemetel filmis märgata võis?
Üheskoos esitlege oma tähelepanekuid järgmises tunnis. Joonistage üles mõned filmi kontekstis teie arvates tähtsamad esemed ning pange kirja 10 omalt poolt leiutatud võimalust mõnd filmis leiduvad eset / objekti taaskasutada.
Õpetajale:
Mõningaid asju, mida võiks õpilased märgata
Riided, ei sobi, laenatud /varastatud / annetus vmt. Kuub ja vest kitsad, püksid liiga laiad, kingad suured.
Tagaajamine toimub piiratud ruumis ringiratast kondiauruga, mitte ilmaruumis kihutades ja kallite masinatega. Võib arutleda õpilastega: kas ka üht ja sama ruumi saab taaskasutada? Kui suur võis olla stuudio ja kuidas loodi erinevad keskkonnad?
Nõiamoori riided on mingid vanad närud (taaskasutus). Vanamoori välimus ise tundub kahtlaselt tuttav – kas teda mängib äkki Chaplin ise? Ka teisi tegelasi mängivaid näitlejaid võib kohata filmi muudes episoodilistes rollides. Kas ka näitlejat saab filmis “taaskasutada”?
Sketšides juhtuvad sarnased / samad olukorrad, korduvad naljad, üht objekti kasutatakse palju kordi. Küsimus õpilastele: mitu korda kukub keegi filmi jooksul ühte ja samasse veetünni?
Puuroigas relvana
Heinakuhi padjaks
Hulkur heidab magama samade riietega, mida kannab päeval
Naise pluus on ribadeks räbaldunud, ta on räpane ja kasimata, ei ole näinud vett ega seepi
Meestesärgi (eelnevalt tõenäoliselt ka taskurätik?) kasutamine käterätikuna
Haamri kasutamine munade purustamiseks
Pesupali lauaks ja sama särk laudlinaks, särgi käise ots pudipõlleks
Joonistab söega vankrikattele ja pühib maha
Arutleda võib ka selle üle, kuidas tavalised inimese igapäevaelus esemeid tihti mingil mitte ette nähtud otsatarbel kasutavad. Mitu kasutusviisi oskate teie leida tavalisele triiksärgile?
Triiksärgi 17 otstarvet:
1. Lauapühkimise lapp
2. Kurjategija vangistamise viis
3. Hernehirmutis
4. Võltskummitus naabri akna taga
5. Reisikompsu materjal
6. Jänes. Noh. Käised on kõrvad, eks ole. … Te ikka ei arva, et jänes…? No miks küll?
7. Ribastada ja kududa pajalapiks
8. Jaki „uus“ vooder
9. Käterätt
10. Roosi kaitse päikese eest
11. Piknikulina
12. Topis.
13. Prügikott
14. Nuustik
15. Nüpeldamisvahend
16. Kardin
17. Õhupall (vt Kunksmoori, Kapten Trummi vana särk õhupallina)
18. Uute pluuside lõige
19. Oih, juba 19… näete, kui lihtne?

STILLPILDIANIMATSIOON
Taaskasutage oma vanu töid lugude jutustamiseks!
Ei ole piiratud teema ega joonistuste hulgaga. Lihtsam teostada kui video või animatsioon. Annab piltidele lisaväärtuse ja jäädvustab need. Vt. ka stillpildianimatsiooni võimalusi pikemalt tutvustavat postitust.

Lõpetuseks idee: kogu kunstiõpetuse teemaline erialakirjandus, õpikud, töövihikud ja ajakirjad tuleks trükkida taaskasutuspaberile. Hoolimata keskkonnatundlikust sisust on neid liiga palju, et olla keskkonnasäästlik. Taolise taaskasutusrakenduse läbi väheneks kunstiõpetuse jalajälg ka ilma konkreetses koolis, klassis ja tunnis midagi muutmata.