Puude ehtimise päev

Posted on 07/05/2011

0


Puude ehtimise päev

Detsembri esimese nädalavahetuse pühapäev on üleilmne puude ehtimise päev.see sai alguse 1990. aastal, kaunistades grupi Londoni puid 150 suure numbriga, näidates nõnda, et iga puu loeb. Päeva mõte on avaldada austust kohalikele puudele ning tõsta inimeste teadlikkust oma kodukoha loodusväärtustest. Erinevalt kodusest jõulukuusest on tegu kasvava puuga, mis võib asuda nii linnas kui maakohas, jagades inimkogukonnaga ühist ajalugu. Tavaliselt jäävad dekoratsioonid puu külge vähemalt kuuks, 6. jaanuari ehk kolmekuningapäevani.
Vaata: http://www.commonground.org.uk/trees/t-dress.html
Puid ehtima ei pea aga ainult jõulajal või rahvusvahelise tähtpäeva raames. Igal koolil võib olla oma puu ja oma päev. Näiteks asuvad mõnede koolimajade lähiümbruses tähelepanuväärsed, looduskaitsealused, paiga ajalooga, kuulsate isikutega või kooli traditsioonidega seotud [põlis]puud, millega on seotud sootuks teisele ajale langev oluline tähtpäev. Kuid puud on ökosüsteemis ja ka inimkultuuris nii tähtsad ja sümboolsed, et ei vajagi üksikuid tähtpäevi – neist tuleb alati lugu pidada.
Mida saab teha koolis? Võib ehtida puid, mida on istutanud abituriendid. Kui sinu kooli juures leidub põlispuid, ole neid ehtides ettevaatlik: ära kahjusta võra ja oksi ega puukoort. Kasuta dekoratsioone, mis ei ohusta puud, ümbritsevat elustikku ega mööduvaid inimesi. Juhi kummalise kuju ja välimusega puudele tähelepanu ümbritsedes need küünaldega või korraldades puu juures valgusetenduse.

Kui sul aga pole läheduses ühtegi elavat puud, mida siis teha?
Kunstitunnis võib valmistada puu maketi ning kaunistada selle üksikute suurte pärlite, heegeldatud lillede või volditud paberlindude, vilditud pallikeste, nööpide, traadist kaunistuste või liimituubikorkidest lillekorvidega. Puu tüve ja oksad saab teha jämedast traadist.
Kui taoline puu tundub liiga keerukas valmistada, aga sul on käepärast savi, proovi luua reljeef. Sarnaselt savile võib reljeefi teha ka plastiliinist. Plastiliinist kujutist saab omakorda kasutada alusena papier maché tehnikale – paberitükkidest või pabermassist loodud õõnesvormile. Plastiliinist voolides püüa vormida puu oksi, vilju ja tüve nõnda, et pabervorm hiljem servade taha ei takerduks. Papier maché puureljeefi saab kaunistada värvide, värvlise paberi tükkide, ajaleheväljalõigetega. sellele võib kirjutada ka puuteemalise luuletuse.
Kui sul pole võimalusi luua kolmemõõtmelisi töid, kujuta ehitud puud joonistusel, maalil, teosta töö kollaažina või trükitehnikas. Igal puul on oma iseloom, igaüks on eriilmeline ja vajab ka erinevaid kaunistusi. Tasapinnal võib fantaasia vabalt lennata ning puid saab kaunistada millega iganes – mütoloogilistest olenditest disaintoolideni, sõnadest tigudeni. Proovi luua ka taaskasutuspuu, Jalajäljepuu, Prügipuu, Ökopuu või Õppimise puu. Muid märksõnu: Soovide puu, Klaveripuu, Elevandipuu, Muinasjutupuu, Võlupuu Päkapikupuu, Puu-kaubamaja, Pliiatsipuu, Kindapuu, Kellapuu, Jääpurikapuu, Telefonipuu, Raamatupuu, UFO-puu, Koolipuu, Kunstipuu, Elav puu, Rääkiv puu, Tehispuu, Mürgipuu, Kõrbepuu, Vihmapuu, Talvepuu, Kosmosepuu, Zen-puu, Ugri-Mugripuu.

Tunni kestus: 45 minutit
Rühma suurus: ruumiliste tööde puhul 10 -15, teiste tegevuste puhul kogu klass!
Vanuseastmed: joonistusülesanne 3. – 6. klass. Reljeef 7. -8. klass. Makett 9. – 12. klass. Puude ehtimine õues – kõigile!

Viited:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9705/kaitsta.html
http://lemill.net/content/webpages/tooleht-eesti-puud/about_view

Kirjandus:
Eesti põlispuud. Hendrik Relve. Eesti hiiepuud. Martin Suuroja.