Keskkonna kujundamine

Posted on 08/05/2011

0


Keskkonna kujundamise ülesanded ökovõtmes

• Loovklassi kujundamine: kujundada ruum, mis stimuleerib loovaid mõtteid.
• Kujundada prügikastimajakesi või muid abiehitisi, kodukeskkonna kujundamine.
• Valguskunst. Kuidas pimedal ajal erinevaid valgusallikaid kasutades elukeskkonda kirkamaks, turvalisemaks ja värviküllasemaks muuta?
• Mänguväljakute ökoloogiline kujundus.
• Öko-linnamööbel. Funktsionaalsed skulptuurid
• Inetud objektid linnas ja kuidas muuta neid keskkonna, silma ja kasutamissõbralikumaks
• Uurida maastiku muutumise põhjusi ja kasutada võrdluse aluseks fotosid, maalikunsti teoseid, topograafilisi kaarte jne.
• Mõelda ehitiste ja looduse suhte muutumisele linnakeskkondades (nt linnametsade ja puiestike rohkus vs suured korrusmajad, vanade ja madalate hoonete säilimine või suurte hoonete varju jäämine.
• Kalamaja (või mõne väikelinna) hoovid. Minna kohapeale ja üles kirjutada, mida hoovis võib märgata.
Mis annab märku hoovi ökoloogilisest kasutegurist.
Kas seal on põõsaid, mis pakuvad kodu väikestele lindudele?
Kas seal on koht küttepuude hoidmiseks ja lõhkumiseks?
Hoov võib jutustada elanike harrastustest – kas nad käivad matkamas või paadiga jõel, või armastavad aias võrkkiiges raamatut lugeda?
Kas elanikud kasvatavad midagi ise?
Hoovi üldine seisukord: on see korras ja hoolitsetud või hooletussejäetud?
Aial ja hoovil on vahe, kuigi hoov võib olla ka aed. Aedu on mitmesuguseid – lilleaiad, skulptuuriaiad, purskkaevudega aiad, ürdiaiad, lehtlad, juurviljaaiad.
Aias on väikeloomi nagu konnad, siilid, purukaid, kes on loomadele toiduks, liblikaid, mesilasi, sipelgaid, linde. Mõni inimene peab aias ka loomi, kanu, jäneseid. Mõnes aias on kuri koer ja mõnes sõbralik. Kas märkaid loomi või vihjeid neile?
Kuidas aeda kastetakse: kas vihmaveega või tuleb see läbi vooliku kuskilt kaevust (põhjavesi).
Kuidas pargitakse autosid, kui neid on – kas on ehitatud võimas garaaz või lihtsalt varjualune?
Ehk on elanike sõiduvahendiks hoopis jalgrattad?
Kas kuskilt paistab kelder? See tähendab, et asju säilitatakse ökoloogiliselt kestlikul moel ja mitte sügavkülmutuskirstudes, kuigi keldris võib ka selline olemas olla.
Kas hoovis on välikäimla? Kutsub see end kasutama või seisab ta seal vana aja igandina?
Kui palju on varjupakkuvaid puid, mis kaitsevad inimesi ja taimi liigse kuumuse ja päikesevalguse eest ning heidavad kuumal ajal varju akendesse, nii et poleks vaja ventilaatorit tööle panna?
• Luua ühiselt suurde pappkasti aia või hoovi makett, kasutades värvilisi plastiliine (pärast saab nad ju algmaterjaliks tagasi käkerdada) või erinevaid kokkuliimitud esemeid (nt kohvitopsidest + käterätialustest saab põõsad ja puud, peeglitükist veesilma, osa objekte võib voltida vanadest kalendritest ja ajakirjadest, osa saab kasutada katkisi mänguasju, auto saab teha tikutopsidest ja pudelikorkidest, prügikastid, aiatoolid korkidest või vanadest värvipurkidest jne). Saab panna ka inimese aeda tegutsema.
• Kui tegu on maakooli õpilasteg,a võib analüüsida oma koolihoovi
Kuidas teha koolihoov ökoks? Vaatluse ja kogemuste põhjal esitada 5 minuti jooksul 5 ideed.
• Paberist iidsete elamute mudelite tegemine, et mõista erinevate maailma paikade arhitektuuri sõltumist keskkonnast.
Millest neid tegelikult tehti?
Kust võeti materjal?
Kas selle materjali kasutamisega tekitati loodusele kahju?
Missugune on sealne keskkond tänapäeval ja kuidas inimesed seda kasutavad?
Koda, teepee, chumi, laavu, jurta, wigwam on kokkupandavad elamud, mida on kerge püstitada ja teisaldada. Kuid ka nendest jääb jälg maapinnale. Missuguse jälje jätaks sinu maja?
Mis juhtuks, kui koolimaja otsustaks teise kohta minna?
Kas kool saaks asuda liikuvas majas?
Milline peaks olema linnakeskkond selliste majade puhul?
• Muutumine keskkonnas. Inimene on selline loom, kes kujundab mitte ainult oma „pesa“, oma kodu, vaid kogu keskkonda, mida suudab haarata. Miks meil on vajadus muuta? – Sest me ise muutume!
Mida kõike ei olnud meie füüsilises keskkonnas 100 aasta eest?
Missugune näeks maailm välja 100 aasta pärast, kui inimene oma keskkonnas enam midagi ei muudaks?
Mis saaks siis, kui inimesed otsustaksid kõik linnad lammutada ?
Kas suudaksid ette kujutada moodsat inimest, kes elab endiselt koopas või muldonnis?
Kujuta moodsat eesti perekonda elamas mugavusteta keskkonnas!
• Kunst linnaruumis / ruumi reguleeriv kunst /disain. Kuidas see aitab meil keskkonda säästa? Mida see kokku hoiab – aega, närve, bensiini…?
• Mahajäetud piirkonnad ja hooned. Linnakõrb ehk elukõlbmatu keskkond, hüljatud asumid ja majad, räämas hoovid.
Millega see „kõrb“ ellu äratada (teha kohvik ja mingi ettevõte, anda noortele peredele, rajada kunstikeskus vmt).
Tee esitlus (tahvel) kus näitad ruumi muutust ja ümbritsevat keskkonda ning näitlikustad suhted kogukonna ja hoone vahel.
• Kadunud hõim tänapäeva linnas. Tehke linnaekskursioon nagu oleksite sattunud kiviajast tulevikku.
Mis paneb teid kõige rohkem imestama?
Kuidas kujutaks koopainimene tänapäeva keskkonda, hooneid, autosid jne oma kaljujoonisel?
• Ilusaim koht linnas.
Teha esitlus fotodega, slaidshow vmt.
Mis on selle koha juures “ilus” – rohelus, korrastatus, disainiobjektid, või hoopis grafiti?
Kas kasulikkus keskkonnale ja koha ilu käivad alati käsikäes? Pügamata põõsad on parem koht lindude pesitsemiseks kui pügatud hekk. Linnurohke paik aga ei pruugi olla puhas ja korras.
• Mis on agul?
Keskkond suurlinnades paranes seoses rohevööndite rajamise ja agulite puhastamisega. Paljudes arenenud riikides hüppas kinnisvaraarendus rohevöönditest üle ja jätkas nende taga ikka intensiivset kasvu. Enam kui kolmandik arengumaade linlastest ekab illegaalsetes juhuslikust materjalist kokkuklopsitud osmikutes. Kõrge tööpuudus, kerjamine seostuvad teatud väljanägemisega keskkondadega.
Kas aguleid on meie linnades alles? Mis neist alles on (fotosid, mälestuspilte, maale vmt).
Tänapäeva agul- omaaegne normaalne elukeskkond.
Agulirenessanss: aktiivsed kogukonnad loovad endistele agulitele uue identiteedi.
• Oma piirkonna keskkonnakaardi koostamine koos potentsiaalsete keskkonnaohtudega.
Lisada sellele keskkonda parandavaid elemente.
Istuta puid, sulge tee, muuda liikluskorraldust.
• Uuri välja, mis oli varem koolimaja koha peal ja kuidas kooli ehitamine on muutnud ülejäänud keskkonda
• Milline tänav, linnajagu, maja mingil tänaval on kõige jubedam. Kas vana lagunenud maja on tingimata inetum kui uusehitis?
• Linnapark kui kunstide sündmuspaik ja igikestev saareke muutuvas keskkonnas. Inimese jalajälg pargis. Pargikultuur läbi ajastute. Korralda kunstisündmus lähedalasuvas pargis, mis kaasaks ümbritsevat kogukonda
• Mälestada mineviku kolearhitektuuri vastandades selle nostalgilist rohmakust praegusele kastehitusele
• Ehitada oma linnamakett.
Erinevad tiimid töötavad salaja.
Igal tiimil on hiljem õigus teiste tööd muuta, kui aravavad et miskit saab veel paremaks ja efektiivsemaks teha.
Midagi ei tohi „õhku lasta“.
Taaskasutusmaterjal.
Jälgida objektide proportsioone ja mõõtkava, liikluse efektiivsust, rohevööndeid, puhkealasid, tõmbekohti
Ette antud on linna elanike arv – kui palju elamispinda on vaja.
Mis on linna ümber?
• Mälestada hävinud kohti linnas, luues sinna mõeldud kunstiteoseid.
• Naabruskonna kaasamine kunstiprojekti: esemete kogumine, seinamaalingute tegemine ühiskasutuses olevatele hoonetele, trajektooride tähistamine, fotosafari, keskkonnaskulptuurid, aia- ja plangukunst, maakunst, maamärgid jne.
Naabruskooliga koos töötamine. Kumbki õpiks tundma teiste keskkonda ja looks sinna kunstiteose.
• Muinsuskaitse, eesti maa-arhitektuur. Mingis külas, kus ei ela enam ühtegi inimest, on üks vana maakividest tall. Selle korrastamine läheks maksma 145 miljonit krooni.
Aga kes hakkab seda kasutama ja kui palju ressursse nõuab selle jätkuv korrashoidmine?
Mis funktsiooni peaks hoonele andma, et elu külas läheks taas käima?
Kas selliste, sadade Eesti maapiirkondades leiduvate vanade hoonete kaitsmine on mõttekas?
Mis juhtub siis, kui laseme neil kõigil ära laguneda?
• Keskkonnateemaline koomiks. Linna ähvardab keskkonnavaenukliku käitumise tõttu mingi hädaoht. On selleks mingid parasiidid, reostus, inimeste endi käitumine, majade elukõlbmatuks muutumine, energia lõppemine? Milles peitub lahendus? Kuhu joonistad koomiksi – peidad raamatukaante sisse, vana kuue voodrisse, plangule, kraabid auto sisekummile või plekile, tikid vanasse põrandakattesse – leia vaimukas taaskasutuslahendus.
• Lihavõttesaare tragöödia: kunsti suur võim. Lihavõttesaarel elanud hõimud hakkasid omavahel võistlema kivipeade tahumises ja püstitamiseks. Nende transpordiks raiusid nad maha kõik puud. Varsti polnud neil enam viljakat pinnast, millel toitu kasvatada, hakkasid levima haigused, ei saanud ehitada isegi paate, et ookeanil kala püüda. Mängime sellist mängu. On saar, milles on püsti „puud“ – rullikeeratud paberid, millele trükitud kivipea väljalõigatav, volditav skeem. Kas te jätate puud alles või ehitate skulptuure? Kas keegi teaks midagi Lihavõttesaarest, kui sealsed elanikud oleks kaitsnud puid ja jätnud kivikujud loomata?
Jäälinn – tulelinn: õpilaste ühistööna valmiv seest ja väljast erinev ruumiline kindlus. Igaüks joonistab / maalid oma paberile maja, mis ühelt poolt jäine, teiselt poolt soe (või hall / värviline, vaene / rikas, looduslik / tehis jne). Tööd kokku kleepides on võimalik luua kindlus, mille pealispind ja sisemus tekitavad erineva ruumimulje.