Rautame selle ree ära.

Posted on 08/05/2011

0


Ei ole liiga vara. Ma olen Rovaniemil, siin on pidevalt Jõulud.
Jõnkadi jõnkadi jõulutöötuba
Mida teha kunstitunnis jõulukuul? Öeldakse, et Jõulud on muutunud tarbimispühadeks, mida iseloomustab väline sära ja pealetükkivus. Kuid just jõuluaegne kaunistusterohkus, pühadesümbolid ja traditsioonilised tegevused võimaldavad demonstreerida, kui palju loodussõbralikumaks oma käitumist saab muuta ning milliseid põnevaid säästlikke tehnikaid ja nippe selleks kasutada. Ökojõulud on in!

• Ökojõuluvana
• Teeme ise tinti!
• Uus vana Jõulusokk
• Sündmus kui kingitus
• Disainime „jõuluülejääkidest“
• Küünlatopsi-couture
• Jõulupusle
• Taaskasutuskaunistused kogu kooli jaoks

Ökojõuluvana

Tunni sisu: disainida Ökojõuluvana mantel, kott ja regi.
Tunni kestus: 2 x 45 minutit
Põhikooli noorem aste (5. -6. klass). Rühma suurus: 25 -30
Kas teate, mis tähendab, kui mõnele sõnale või nähtusele lisatakse „öko“? Mida üldse tähendab „öko“? Milliste materjalidega see mõiste seostub?
Mis saab siis, kui Jõuluvana on Ökojõuluvana (või on ehk niigi?) Milliseid kingitusi toob Ökojõuluvana? Mida Ökojõuluvana võiks seljas kanda ja millest on tehtud tema mantel? Mida erilist on Ökojõuluvana kingikotis? Missugune on Ökojõuluvana sõiduvahend?
Päris Jõuluvana kannab alati ühte sama punast mantlit, sõidab sama reega, mida veavad põhjapõdrad ning mis ei tarvita kütust, tema ühteainsasse kotti mahuvad kõigi maailma laste kingitused. Kas ongi enamat vaja, et nimetada Jõuluvana tõeliseks keskkonnasõbraks?

Töö teostamine: kollaaž (kalendrid, postkaardid, papp-pakendid) või ka kraapetehnika (kliistrivärvi või tušikraabe).
Võib kasutada vanu kalendri-või ajakirjalehekülgi kraape aluspinnana, kattes selle pastelli ning tušši või kliistrivärviga ja kriipides sisse oma kujutise. Alt jääb paistma kirju kriitpaberipind.
Kraapimiseks sobivad väga hästi tühjakskirjutatud pastakad.

Kollaaži jaoks tee ise liimi:
6 spl vett
Pakk želatiini
2 spl äädikat
2 tl maisitärklist
Lahusta želatiin tasakesi kuumutades. Sega sisse tärklis ja lase klaasjaks tõmbuda. Lisa äädikas. Kasuta soojana.

Teeme ise tinti !

Tunni sisu: tindi ja sulgede valmistamine jõulukaartide kirjutamiseks
Tunni kestus: 45 minutit
Vanuseaste: 3. – 5 klass.
Rühma suurus 10 -15 õpilast.
I meetod. Vaja läheb: küünal, taldrik, mesi, tilk vett, munakollane. Meetod: hoia taldrikut küünla kohal. Sellele tekib must kiht. Eemalda taldrik, jahuta. Lahusta mustendaja tilga veega. Sega omavahel kõik koostisained ja niipalju tumendajat kui sul tarvis. Vajadusel lahjenda veega või tee hoopis rohkem tumendajat, kui soovid süsimusta tinti.
II meetod. Puuahjudega meisterdajatele! Sega omavahel korstnast saadud nõgi /tahm, veidi mett, natuke munavalget ja hõõru pintsliga ühtlaseks.
Kirjutamiseks:
• Hea, kui suudaksid hankida kusagilt hanesulgi. Sobivad ka peened pilliroovarred, hädapärast vanad joogikõrred.
• Lõika kõrre ots diagonaalis teravaks, lihvi otsa ristipidi, kui soovid jämedama joonega sulge.
• Kasuta kaitsekindaid ja põlle
• Harjuta kindlasti proovipaberil, enne kui asud kaarti kirjutama.
• Kirjutades pane kaardi peale teine paber, et kätt kaardile toetades seda mitte määrida.
• Lase kaart kuivada laual avatuna. Vaja läheb kive või purke raskuseks nurkadesse.
III meetod. Kirja kirjutamiseks (õhukesele paberile). Sega omavahel sidrunimahl, veidi äädikat ja soola. Kirjuta ja lase kuivada. Et kirjutatut lugeda, tõsta paber vastu valgust.

Uus vana Jõulusokk

Jõulusokkude tegemine koolimaja kaunistamiseks on lõbus töö ning hoiab ülal ammutuntud traditsiooni. Sellest saab osa võtta terve kool ning omavahel vaimukamate ja osavamalt teostatud sokukujudega mõõtu võtta.
Rahvakultuuri andmebaas Berta kirjutab jõulusoku kohta järgmist:
Sokupea oli enamasti puusaua otsa kinnitatud ja tehtud puust, lambanahaga kaetud, ehtsate või puust sarvedega ehitud. Tavaliselt oli sokul lõua otsas taku- või linahabe, vahel ka lihtsalt kaseviht; sabaks pandi kaseviht. Vahel kasutati ka ajutisemat materjali nagu õlest sarvi jm. Pea ja saba võisid olla ka looga otstesse kinnitatud – sel juhul võeti look jalge vahele. Üldiselt arendati maskeerimise juures fantaasiat ja täiendati kostüümi kõigiti küll kella, küll koti, küll kepiga. Tihti oli sokuga kaasas karjus, kes teda kantseldas, sest sokk puksis pererahvast, kiusas tüdrukuid ning pritsis sabaga vett. Ühtlasi kogus karjus ande.
Kihnu saarel kutsuti sokku tönk ja ta liikus ringi enamasti üksinda. Töngi pea oli teinekord keerukam: liikuvad puust lõuad, plagisevad mokad, puupulkadest hambad, punased silmad. Jõulutönk hirmutas lapsi, talle pakuti õlut. Tönk kuulus ka Kihnu pulmade juurde. Töngitegemiseks, nii nagu mujal sokutegemiseks, nimetatakse igasugust maskeeritult ringi käimist.
Jõulusoku traditsioon on mõnel pool tänaseni püsinud. Sokupead kasutati mitmeid aastaid ja hoiti seetõttu hoolikalt alles. Kõige keerukam ongi tänapäeval korraliku sokupea hankimine.
Jõulusokkusid võiks meisterdada 3-liikmelistes rühmades. Igal rühmal tuleks mõelda välja võimalikult isikupärane kuju oma sokule vastukaaluks traditsioonilisele kõversarvsele õlgsokule. See võiks kanda silte, kuidas jõulude ajal ja järel keskkonnaga arvestada, mida teha kinkepaberite ja pakkide ning küünlajääkidega, ideid säästlikeks jõulukaunistusteks ja lihtsalt häid soove kooliperele. Materjaliks sobib traditsiooniline õlg, ajaleheribad, vanad sokid või sukad, kilekotid, šampoonipudelid, jogurtitopsid, pappkarbid, wc ja majapidamispaberi rullid või muu materjal, mida omas koolis või kodudes leidub.

Sündmus kui kingitus

Kingitusteks kaaslastele võivad olla ka üritused, tegevused, mängud ja võistlused. Tehke koolile jõulukingitus põneva kunstisündmuse korraldamise näol (karneval, mustkunstifestival, maalioksjon, jõulukaardilaat, piparkooginäitus, lumeskulptuuride või kuuskede ehtimise võistlus)

Oluline on sündmuste korraldamise juures meeles pidada:
• Milleks seda sündmust korraldada? Kas ainult pühade tähistamiseks või näiteks heategevuslikul eesmärgil?
• Millal ja kus see sündmus toimub? Kas vajaminev ruum on sel ajal vaba?
• Kuidas sündmusest teavitatakse?
• Kes saavad osa võtta?
• Mida ja kuidas on vaja eksponeerida, kes tegeleb ekspositsiooni ülesseadmisega ja kui kaua see aega võtab?
• Milliseid töövahendeid on osalejatel vaja ?
• Millised on ürituse vältimatud kulud? Kuidas kulud kaetakse (piletid, toetajad)?
• Kes on sündmuse kujundaja (nö. „peakunstnik“?)
• Kes on sündmusel õhtujuhiks / konferansjeeks?
• Kuhu paigutada publik, kas on vaja toole, laudu vmt?
• Kas sündmuse juurde kuuluvad suupisted ning kes need toob või valmistab?
• Kui kaua üritus kestab?
• Kes vastutab toimumispaiga järelkoristuse eest?
• Kuidas ja kes sündmust jäädvustab ning kas selleks on olemas vahendid või on teada, kust neid saab?

Disainime „jõuluülejääkidest“!

1. – 4. klass, u. 30 õpilast
Jõulude ajal tekib kingitusi lahti pakkides ja igasugu hüvesid mekkides võimatult palju prügi – kingipakipaberid, kalendrid, paelad, kommikarbid ja muud pakendid. Kindlasti naudiksime pühi tunduvalt enam, kui tarbimise ja pillamise kõrval mõtleksime keskkonna säästmisele ja nutikale taaskasutusele.
Koguge jõulude ajal üle jäävad materjali, millest teie arvates saab hiljem kunstitunnis luua midagi põnevat, naljakat ja ilusat. Näiteks kleepida kokku suure pildi oma pere jõuludest!

Küünlatopsi-couture

Tunni kestus: 2 x 45 minutit
Algklassid, põhikool + pool klassi vanemaid õpilasi (10. -11.klass).
Tühjakspõlenud alumiiniumist teeküünlatopsidest saab lihtsa võttega valmistada ehteid.
Enne jõule tehke kuusekaunistusi, pärast jõule keerukamaid ja rohkem näpuosavust nõudvaid ehteid, ripatseid ja muid vidinaid.
Proovi järgmisi nippe:
• Torka või vajuta teeküünla topsi põhja jämeda nõelaga auke /õnarusi. Kasuta šablooni.
• Pressi topsi põhi siledaks ja kriibi sellele joonistus (nagu kuivnõelatehnika).
• Lõika topsipõhjast välja ornament. Joonista teeküünla põhjale muster peene tintenpenniga või kraabi nõelaga, seejärel kasuta disainerinuga.
• Maali topsipõhjale metallivärvidega kujutis
• Proovi paigutada teeküünlatopsik reljeefsele pinnale ning pressi sisse sügavamaid jäljendeid
• Kirjuta topsipõhjale naaskliga sõnum
• Lõigu topsi küljed sakiliseks, ribadeks, kaarjaks vmt. ja pressi maha, painuta lainesse, keera ribahaaval rulli. Või lõika serv ringiratast vetruvaks spiraaliks.
• Kinnita küünlatopsile traadi abil või universaalliimiga lisadetaile
• Põimi augustatud teeküünlapõhjast läbi niiti või värvilise traadi juppe
• Lõika teeküünla topsi serv ära. Saadud ketta servad lihvi ohutult nüriks. Kettad aja traadi peale nagu muistsed hõbeehted.
• Painuta teeküünlatopsi põhi ümber tillukeste kolmemõõtmeliste objektide, nt erikujuliste pärlite, korkide, trukkide vmt.
• Proovi erinevaid võtteid kombineerides luua peen ja isikupärane ehe või kaunistus
Mida sa veel teeküünla topsist teeksid? Mänguauto rattaid? Roboti silmi? Pane fantaasia tööle !

Jõulupusle

Tee jõulukaartidest ja tikutopsidest vahvaid puslesid!
Lõika 2 kaarti pooleks ning kleebi tükid tikutopside laiematele külgedele. Üllatusmomendina saab tikutopside sisse peita veidi keerulisema pusle tükid.

Taaskasutuskaunistused kogu kooli jaoks

Valmistage taaskasutusmaterjalist kaunistused tervesse kooli! Voltige näiteks 1000 paberist tähte.

Posted in: magistritöö