Rovaniemi “kalalaat”

Posted on 16/05/2011

0



Rovaniemil toimus laat. Mina ei ütleks et kalalaat. Kala leidus 3-l müüjal. Üks suitsutas lõhet, üks müüs konsevre ja üks pakkus kalakukkot ehk leiba, mille sees on suitsupõrsasse pakitud muigud, mis need täpselt on ei oska tõlkida sest nii kalleid asju mina siin ei osta.
ent kirjutan laadast seepärast, et see on tähtis igakevadine sündmus. võin seda aimata kasvõi asjaolust, et tuttavad õppejõud ülikoolist toovad sellistele sündmustele oma väliskülalisi. Mõtlesin sellele tunnistajaks olles: see toob mulle inimesena lisapunkte. Olen õiges kohas ja siia tulebki tulla. Keegi ei oota et sa istud kodus ja ainult tuubid. kohalikust elust osavõtt on ülitähtis. ülejäänud seltskond meie majas harrastab vaid ööklubis käimist, mina olen võtnud südameasjaks käia seal, kus käib KOGU Rovaniemi. Mind kohtab seal, kus TULEB kohal olla. See on traditsioon…. Ja tuleval laupäeval on siin, muide, ökofestival Mahdillisuuksien tori, mille korraldajaks kohalik ökopood Elimu, kel tuleb järgmisel aastal 25. juubel.
Kalaturul kohtasin Eesti mehi, kellega koos vaatasin õhtul Eurovisiooni. Läksin esimest korda elus seetõttu pubisse. Kartsin jubedalt, kontingent oli õudne. Mitte selline nagu raamatukogus või turul. Üldse mitte. See pole minu Rovaniemi. Aga nii tähtis on et oleks “omasid”. Nende selja taga on julgem.
Eurovisioon on ka üks kestlik üritus. Mõtle, kui kaua seda juba on suudetud korraldada. See võib ju ka olla kitš aga kuidas sa vaatamata jätad. Sama asi mis nende laatadega. Las ta olla, nii heas kui halvas.
Siin ei huvitanud Eurovisioon kedagi. Isegi soomlaste esindajat ennast mitte. Go, Leijonat! Hoki on siin selline traditsioon et hoia ja keela. Mas ei tea kas üheski teises sama suures linnas on 4 sisejäähokiareeni ja 19 õueväljakut.
Laat toimus jõerannas Jätkänkynttilä taga. Õnneks tean ma siinseid kohan imesid sest pidin teistele soomlastele linnas 14 korda teed juhatama. olen kohalikest kohalikum.

Sildistatud: