Kui kätte jõuab jaanipäev…

Posted on 01/06/2011

0


Mõtlesin sellele, et võiks ju minna jaanipäeva ajaks maale. Ent kohe tuli ka silme ette pilt üsna tavapärasest eesti jaanipeost: purupurjus inimesed, lohakalt laotud suur, ent kiirelt hääbuv ilmetu lõke ja ajast ning arust muusika ja meelelahutus. Minu meelest on eestlased kaotanud võime keskenduda rituaalile ja püüavad ka ilusad ja pühalikud hetked tobedaks naljaks keerata. Meil oleks justkui piinlik vanu traditsioone PÄRIS tõsiselt võtta. Kui aga jaanipäeva sisuks jääbki vaid järjekordne tarbimispüha meeletu lihakärssamistalgu, söömise-joomise ja kõige kättejuhtuva lõkkesseviskamisega, mis head mälestust meile siis jääb? Ainult järgmise hommiku prügihunnikud.
Jaanipäeva mõte on siiski jaanituli, suur suvehari, inimeste süüdatud päike. Miks ei võiks me teha igast külajaanipeostki paari väikese muutuse abil aastateks meeldejäävat sündmust?
Tavalise jaanilõkke asemel võib kaaluda tuleskulptuuri ja/või tuleetendust. Igal kohalviibijal peaks olema tahtmise korral oma roll – nii väldiks me niisama ringikakerdava veidi auruse kontingendi liiga tõenäolisi vigastusi ja kuskile võsa vahele oimetuks kukkumisi. Andke neile parem kasvõi mingi nööriots hoida. Inimesed joovad jaanipäeval nii palju, sest nad ei oska midagi muud välja mõelda. Andke neile tegevust.
Jaanipäevalõkkele võib läheneda oh missuguse fantaasiaga. Me võime väiksed leegid hoopis vee peale ujuma saata puukoorepaatidest. me võime puhuda sädemeid ja soovida soove. Me võime teha väikseid kuivanud okstest päikeserattaid või laastudest viruväravaid.
Inimesed teevad tihti lõket ka oma aias, et selle peal siis hiljem grillida ja vahukomme kärsatada. Ka tuleskulptuurist saab lõpuks tavaline lõke ja söehunnik. Me võime alustada millegist põnevamast…
Lõkkest on muidugi vaja teavitada Päästeametit või linnavõime, ent kui hakkate kohe pasundama tuleskulptuurist, võite jätta mulje, nagu plaaniksite mõnd mitme meetri kõrgust monstrumi, mis hakkab kõrvalmajade kuure ja verandasid ohustama. Olge ettevaatlikud, hoidke kustutusvahendid käepärast, ärge kandke lehvivaid või sünteetilisi rõivaid, hoolitsege tule eest kordamööda ning ärge jätke seda järelvalveta. Tuli on ka kunstiteosena põhielementide seast ohtlikem.
Tulega võib teha kunsti, kuid see tuleb ette planeerida. Ka jaanipäev pole aeg tulega mängimiseks. Kuid me võime mängida tule mõistega. Inimene ise võib kehastuda tuleks tantsu või kunstiperformance´i läbi. me võime leeke joonistada rannaliivale või kuvada ekraanile. Kuid minnes veel kaugemale, kas me vajame jaanitulena alati elavat tuld? Valgus, valge, valgusallikad – mõni “jaanituleks” kujundatud valgusinstallatsioon võib ju kesta pikematki aega kui vaid üks õhtu.
Või ehk valgustab “jaanipäeva tuli” välja meile olulisi kohti ja objekte kodulinnas või – külas? Jaanituli võib tuua valgust igale poole ja selleks pole vaja palju. Me võime valguse ka taskusse panna… Me võime jagada valgusekilde. Me võime saata valgussõnumeid. Me võime kaunistada koolimaja valgete “sõnajalaõitega”… Peaksime laskma mõtte pisut vabaks selle suhtes, mis on tuli, mis on valgus, mis on pidu; ent me ei tohi unustada jaanipäeva mõtet: võim on valguse, mitte pimeduse käes, jaanipäeval ei ole ükski jõud looduses inimesele ohtlik, ja vastupidi: inimene peab olema loodusega üks ning näitama üles erilist heatahtlikkust. Ainult see, kel loodusvaimudega head suhted, võis leida sõnajalaõie.
Maavalla koja lehekülg ütleb iidsetest jaanipäevatraditsioonidest veel, et jaanitulele peaks tingimata minema jalgsi. See toovat tervist. Ei saa ju vastu vaielda, et kõndimine seda tõesti toob :-)) Jaanipäevastki võib saada seikluslik retk koos esteetilise elamusega, mitte lihtsalt rahvapidu.
Maavalla koda ütleb ka, et vanasti pandi jaanituli tihti posti otsa, et ta kaugemale paistaks. Kas ei võiks ka seda vana nippi kasutada? nii ei pea lõke olema ka nii kohutavalt suur…. võibolla pigem üks päikeseratas posti otsas.

Jaanituli võib olla ka võimalus taaskasutuse kombineerimiseks tulekunstiga! Tihtipeale näen ma majade kõrval õnnetuid vanu aknaid, mis vahel võivad olla ülekohtuselt uutena plastiku vastu vahetatud, vahel aga tõesti päästmatult lagunenud. Miks mitte kasutada neid jaanitulemajakese ehitamises… ka õõnsate objektide augustamine ja nende kasutamine tulehoidjana on üks variant jaanituld “kujundada”. Traditsioonid ei pruugi kaduda, aga neist võib kaduda mõte. Tuli ise tekitab mõtteid. niikuinii – see viib mõtted rändama. Jaanitule kujundamine on igal juhul valdkond millega me võiksime rohkem tegeleda.