Skulptuur skulptuuris ehk varjuskulptuurid Viljandi skulptuuridega

Posted on 28/07/2011

0


This slideshow requires JavaScript.

Troopiline palavus takistas minna igapäevasele ümberjärvejooksule ja suundusin seetõttu linna pildistama, kaasas rull niiti, käärid ja vanad perfokaardid. Mõtlesin tekitada varjukujndeid paberlõigete abil ja perfokad olid mugavad riputada, augud juba sees. Kui teil taolisi kuskil vedeleb, siis hea ära kasutada.

Alguses tegin paar katsetust kõnniteel, siis vantsisin alla järve äärde. Sealne mänguväljak tekitab juba ise piisavalt huvitavaid varje. Kui lisada sellele paberkujundeid, mis ripuvad, tuules pöörlevad ja kõiguvad, siis muutub vari veel huvitavamaks. Liiv oli eilsest paduvihmast veel märg, kui pealmine kiht käega ära pühkida. Vari paistis hästi. Edasi aga tulin Trepimäest üles ja möödusin Maramaast… ja idee sündiski. Maramaa sai väikese täienduse. Aili Vahtrapuu kindlasti ei pahanda, et ma tema skulptuuri varju kasutasin. Minu varjuinstallatsiooni nimi võiks olla “Maramaa retooriline “Auh?””

Kindral Laidoneri hobune sai oma tagajalgade vahele revolvri. Tahtsin veel leida kifti koha paberist maasika jaoks, aga päike kadus ära. Folgi avamisel unistasin sellest, et härra president hoiaks maasikat nii, et selle vari langeks Ando seljale. Kui äikesepilv ei oleks parasjagu üle ujunud, oleks mul jätkunud küllalt jultumust seda nende käest paluda. Ausalt.

Ja veel sai Köleri monumendi jalam enda peale paleti kujutise. Jakobsoni korpulentne kuju varjaks kõik kujundid ära, kaalusin tema küünarnuki õnarust, aga see oli liiga tilluke.

Ka sedasorti varjukunst nõuab palju ringiuitam ist, samuti üsna nobedat sammu, sest häid kohti tuleb leida seni, kuni hea ilm püsib.

Kuhu aga küll panna see maasikas…?

Posted in: fotod