Kus on Sinu kivi?

Posted on 25/08/2011

0


Kas olete kunagi mõelnud, kui palju suuremaks ja tähtsamaks mõni tavaline looduslik objekt võib saada kunstniku või kirjaniku läbi, kelle lapsepõlve, noorusaega või lihtsalt kodumaastikku see kuulus? Kuidas sünnivad kuulsad puud ja kivid? Olen viimasel ajal lugenud palju loodusmälestistega ja eriti kividega seotud raamatuid (vaata uusi viiteid Kirjanduse rubriigis, nt. Hiidrahnud, Pühad kivid Eestimaal, 101 Eesti pühapaika, Eesti loodusmonumendid); ning hakanud mõtlema, et iga selline rahvuslik aare ja sümbol on tegelikult ka midagi lihtsamat ja lähedasemat. Ta on küla või perekonna tuttavaim kivi, oma kivi, minu, sinu, meie kamba Suur kivi. Ega kivi ja puu ei räägi ise lugusid endast ega joonista pilte. Temast räägivad lugusid inimesed tema ümber. Ent tihtipeale pole vaja et puu või kivi oleks kuidagi visuaalselt eriti võimas ning erandlik. Ta ei pea olema hiidrahn ega Eesti jämedaim tamm, ta ei pea olema kivi, kus kunagi Kalevipoeg magas. Ta võib olla üsna märkamatu, aga ta mängitakse või räägitakse või kirjutatakse või maalitakse suureks. Ühest objektist võidakse luua ka mitmeid teoseid, mis teevad ta järjest kuulsamaks ja kuulsamaks. kunst mängib väga suurt rolli selles, millised loodusobjektid saavad meile nii erilisteks ja tähendusrikasteks, et on peaaegu pühad ning keegi ei tohi neid lõhkuda ega rüvetada, saati veel hävitada.

Minul oli väiksena oma kivi. Ma panen siia pildi. Ma tegin selle foto nüüd, 2011. aasta suvel. Alles nüüd hakkasin mõtlema et…. ma pole seda kivi kunagi joonistanud. Mis lugusid mul on temast rääkida? ta ei kuulu ühtegi loodusmonumentide nimistusse. Üsna mittemidagiütlev kivi mõne inimese jaoks. Võõra jaoks. Ma ei tea, kas oskan seda ilma fotota silme ettegi manada? tean, et kivis on lõhe, õigemini on see pooleks murdunud, ei tea, miks;  see asub keset oja ja üle selle pääseb tillukesele saarele oja keskel. Kivi on pisut roosakas, nagu oleks sel voolanud veri või vein. Võibolla on see häbelike neitsite palgepuna, kes pidi piraatide käsul pesuväel mööda planku käima. Või ehk on kivi ise veidi purjus… Vanasti käisime kivi juures ojas pesu loputamas – jah, selleks et vett kokku hoida ja vähem vaeva näha, ojavool tegi riided puhtaks ilma nühkimise ja väänamiseta. Oja ääres olles mängisime tädipojaga mereröövleid või merehädalisi – olenevalt sellest kas meil olid võileivad kaasas või ei. Kui ei, olime hädas, kui jaa, sõime need ära, muutusime julgeks ning lõime saare peal mereröövlitantsu. Ent “kõrgelt kaldakaljult” me ikka iseseisvalt alla ei saanud. pealegi olid kalju all teravad karid kiires veevoolus, mille pealt libastudes võis kergesti hukka saada.

Kivi on umbes 12-aastase lapse kõrgune….

ma võiksin teda nimetada Piraadikiviks. See tekitab kohe mingi kujutluspildi, eks ole? Piraatide peatuspaik, ankrupaik, kivi salakoopa ees, kivi, mille all on peidus varandus, või saatuslik kalju, mille otsa laev karile jookseb… materjali terve graafilise romaani või lühema mangaseeria jaoks.

Nüüd, kui ma olen teile oma kivist rääkinud, kasvab minus soov teha ta tuntuks. Miks mitte? kes ütleb, et MINU kivi pole  kunagi minu kunsti läbi sama kuulus kui näiteks Tamme-Lauri tamm… Ma arvan, et teeksin temast võibolla vaiba, gobelääni, olen ju ikkagi ennekõike tekstiilikunstnik. Võibolla kirjutaks ka luuletuse…. või paneks oma jutu sisse, kus elavad tondid, näkid ja libahundid….

Kevade-Arnol oli paju. Ma ei teagi, kus see paju asub, pole ise katsunud.

Meil kõigil on kindlasti mõni OMA kivi, puu, ojakäär, känd, salalehtla, midagi muud. Mis on tema lugu ja nägu? Kas olete teda kunagi jäädvustanud ja millise viisi te selleks valisite, miks just sellise? Kui te pole seda mälestusi ja lugusid kandvat objekti jäädvustanud, siis tehke seda. ta võib juba hommepäev kaduda, kes teab… võibolla ongi ta tähtis ainult teile… hoidke Oma Kivi, Oma Puud. Nad on väärt elavaid mälestusi, edasikestmist kunstis ja lugudes. Otsige oma kivi üles, vaadake teda hoolega, jätke meelde, nii et ka ilma foto või visandita teaksite täpselt, mis nägu ta on ja oskaksite seda kirjeldada. Pildistage ja visandage – võtke sõber ka kaasa, võibolla tema näeb midagi, mida teie Oma Kivi juures ei märkagi. Istuge kivil, katsuge seda, nuusutage. Kas mahute oma kivi peale tantsima? Kui kähku suudate selle kivi otsa ronida? Kas kivi pind on sile või kare? kuidas te seda kujutaks? Millise looma või elusolendiga te oma kivi võrdleks? Kuidas teie kivi suhtleb ümbrusega ja mis seoseid see tekitab? Millise pildiseeria võiks joonistada teie mälestuste põhjal kivist, on ta üks peategelasi või kõrvaltegelane? On nii palju asju, millest mõelda, kuigi tegu on vaid täitsa tavalise kiviga!!!!

Seda palus mul öelda Piraadikivi.

Sildistatud: , ,
Posted in: Üldinfo