Puri ahoi!

Ilm oli paks ja udune
ei uisk lähe täna Muhusse

:,:vale risu risu hopp
vale risu risu hopp
ei uisk lähe täna Muhusse:,:

Uisk seisis sildas, härjad sees
ja kapten kõndis kõrtsu ees

:,:vale risu risu hopp
vale risu risu hopp

ja kapten kõndis kõrtsu ees

Nii ütleb laulusalm Väinamere uisu kohta.

Tahan lisada siia blogisse viited kõikvõimalike taaselustatud vanade laevade, seltside ja seikluste kohta. Kui laev vette lastakse, seisab see ju mõnda aega avalikkusel meeles, ent hiljem kipub meie ühisest teadvusest kaduma.Vanade laevade hoidmine ja taastamine või rekonstrueerimine on tänuväärt ettevõtmine, mis lisaks sõidukile endale aitab säilitada merekultuuri ja vaimset pärandit, mis laevadega seondub. Laev paneb endast rääkima ja loob uusi legende, taasäratab vanu laule ja uskumusi, paneb meid huvi tundma mereajalukku sukeldumise vastu, maailma vastu, mis on tugevalt mõjutanud eestlase identiteeti. Seepärast sooviks tuult purjedesse kõikidele, kes kloonivad laevu.

Lennusadamas pärast 20 aastat oma tähetundi oodanult taas tinglikku merepõhja sattunud Maasilinna laev, mis ammustel aegadel vissi-misse ja möögivaid paruniprõuasid Saarelt Muhku ja tagasi vedas, on andnud tõuke uisuehitamiseks vastavale ühingule, kelle kodulehekülje leiate siit. Ühingu kõrval on selle vana laevatüübi vastu huvi tundjaile avatud ka Uisuklubi (:-))) Huvitav aga, kust nad tänasel päeval need härjad ja baronessid võtavad, keda vedada? Või äkki toovad üle nädala hoopis laevatäie muhu susse mandrile?

Üks omapärasemaid muinaslaevu, mille ehitanud paljude teiste seas Emajõe Lodjaselts, on viikingilaev Turm, mis osales juubelilaulupeo tuletoomisel ning oli Püha Tule ansambli Svjata Vatra Purjevarjuteatri lavaks nii Viljandis, Tallinnas kui Tartus. Lisaks tunneme muidugi Emajõel juba mitmeid aastaid põnevaid retki võimaldavat Emajõe-Peipsi lotja.

Ruhnu jaala kuulub rannarootsi muuseumile ja kutsub kopsakama kukruga inimesi lõbusõidule. Jahta ja jaala ehitanud Puulaevaselts Vikan on järgmisena plaani võtnud kaljase ehk toredate laiade kahvelpurjedega laeva ehitamise.

Kihnu Mere Seltsil on esmalugemisel segadusseajava nimega kivilaeva ehitamine plaani võetud. Tegu pole siiski kivist laeva, vaid kivide vedamiseks mõeldud alusega, millega omal ajal viidi saarelt kive müügiks suurlinnadesse, mis vajasid neid ohtrasti sadamate rajamisel. Kihnu Mere Seltsi lehelt:

Enne esimest maailmasõda arenes lõplikult välja Kihnu kivilaeva tüüp. See oli 40 brutto registertonnine ehk neljasüllane kaljas, laia kere ja madala süvisega. Suured purjed asusid võimalikult madalal, pikk kliiverpoom ja esimene kliiver ulatus masti tinga välja.

Kaleselts ehitab sõudepaate ning on väljastanud kena vanalaevade kalendri, milles olevad pildid ja info erinevalt ajaarvestusest ei aegu. Sealt võib leida nii peipsilodja kui ka Lembitu ja Suure Tõllu.

Aga kes küll võtaks ette ja ehitaks samasuguse uhke purjeka nagu minu vanavanavanaisa Aadu ja tema poja Peetri (vanavanaema venna, minu vanavanaonu) ehitatud barkantiin Tormilind … See seilab mul mõtetes kogu aeg alates sellest, kui nendest peresidemetest esmakordselt kuulsin ja Paksus Margaretas kunagi purjeka maketti nägin. Võibolla tuleks ta enne mõnes fantaasiajutustuses ellu äratada. Võibolla lugudest piisabki???  Maasilinna laevast pole palju rohkem järel ja allveelaev Lembitu kaksik Kalev on ka merepõhjas, ometi me teame neid. Kahju on ikkagi. Kuid reaalne elu pole nagu filmid, kus sukeldud merepõhja ja see on täis terviklikke rikkumatuid laevavrakke, kus kohvitassidki kaptenikajutis laua peal ja vahimadruse luud kõlisevad murdumata masti otsas varesepesas. Päris elus tuleb enne vanade laevade rekonstrueerimist elada läbi palju migreene ja nõrkeda joonisevirnade kohale ära. Ja ikka ei saa olla päris kindel, kas sa teed kõik õigesti. Sama laev, mis vanasti, pole see ikkagi. mis siis. Olulisem on mõista seda maailma, millesse “viikingilaevad”, jaalad, ruhed, jahtad, vened, uisud, lodjad ja muud mõnusad alused kuulusid.

Väikese Jalajälje õppetund: ehita laev. Tõsiselt. Esialgu võid seda mõtteski teha. Laev on üks väikese jalajäljega sõiduk. Ta on ka sümbol. Tuul purjedes, 3 jalga vett kiilu all, nii ületad kõik takistused ja pääsed igale poole.

Ärge unustage, et need laevad meil olemas on ja hoidke nende tegemistel silma peal. Lisan ka püsilingid kõikide seltside kohta.

Sildistatud: ajalugu, meri

Posted in: merekultuur