Hall ei ole mitte ainult igavuse, vaid ka surma värv. Kui keegi on “näost hall”, siis on temas haiguse vari. Elujõudu pole piisavalt. Halltõbe ehk malaariat peeti vanasti haiguseks, mis teeb jõuetuks, vaevab, ratsutab inimese seljas, teeb temast enda nuku. Hall ala on koht, kus midagi ei toimu, kus asub Tundmatus. Vanal hallil ajal, seal, kuhu me ei näe, ei tohtinud hämaruses naerda, et haldjad kaasa ei võtaks. Mure ja teadmatus teevad juuksed halliks. Hävinemine on halli värvi, hallitus, mis sööb esemeid ja toitu, mis enam söögiks ei kõlba. Hallusest võib esile tõusta ükskõik mis, midagi ohtlikku ja seninägematut. Hall on räpane. Miski on hall, kui teda ei saa enam mustast valgeks pesta. hall on mahajäetus, ükskõiksus, hoolimatus, lagunemine, ununemine. Hallidest, surnud juustest võib kaduda DNA.
aga hallollus on ka meie ajus. kogu fantaasia ja ettekujutusvõime, meie piiritu loovus on pärit sellest abstraktsest ja kodeerimatust hallist ollusest. paber, kui teda ei pleegitata, on samuti hall. Hiina tušimaal toetub mustade joonte ja peenetundeliste hallide pindade kombinatsioonile. Hall lambavill on haruldasem kui valge ja hallid on ka hülged, hundid, hiired, haned, habekakud, hallvaalad ja haid. Vägagi mitmekesine on looduse hallide valik. Miks nad meie keeles kõik h-tähega on? Selleks, et saada halli paekivi, peab miljon eri liiki looma merepõhja ladestuma.
Nii et igavusest on asi kaugel. Harilik pliiats on ju ka hall. Ärge peljake halli. Terve maailm on seda täis. Nagu suures maalritöös Edgar Valteri piltidega: kunstnikul peab ju ka tööd olema, mis halli hiljem peletaks!
redfox25
Väikese Jalajälje Kunstitundide blogi! 
Posted on 13/09/2012
0